Urmas Varm: Pronksiöö — harilik laamendamine
Helistasin kohe tööle või helistasid nemad mulle, seda ma täpselt ei mäletagi. Panin ka kohe autole hääled sisse ja kihutasin vastu ööd linna. Olin kogu aeg oma töötajatega telefoniühenduses. Ja siis äkki ei saanud enam rääkida, ei kuulnud enam midagi. Viimaks kadus ära ka telefoniside. Enne seda jõudis just keegi öelda, et nüüd vist läheb tapmiseks.
Telefonitsi sain teada, et ründajaid oli umbes sada. Woodstockis istus üleval parasjagu umbes paarkümmend inimest. Neil oli seal kogu aeg arvuti ka lahti, nii et nad teadsid, mis samal ajal linnas toimub. Poisid olid ikka tublid, lõid ründajad minema. Venelased panid jooksu, meie poisid jäid kohale.
Kui ma autoga sõitsin ja olin linna piirile jõudnud, siis olin ühenduses ka politseiga, kes soovitas, et ärge sõitke üldse linna sisse, teie autol on ju Woodstocki märgid peal. Aga ma muidugi läksin. Kui ma kohale jõudsin, siis nägin ainult kahte kolli seal veel.
Kui kohale jõudsin, siis nägin tõelist kaost. Mitte ühtegi tervet asja ei olnud enam, baar oli täiesti maatasa. Üks baarilett oli veel ainult püsti. Ma olin just mõelnud seda välja vahetada, vaatasin seda segadust ja mõtlesin veel, et huvitav, miks nad töö pooleli jätsid.
Järgmisel päeval hakkasime kohe koristama, et laga välja saada. Abilisi oli palju: soome saatkond, kliendid, ajakirjanikke oli, kes meil seal käivad. Paar-kolm päeva oli baar kinni. Panime vineerid akende ette, need jäid sinna tükiks ajaks, enne kui aknad tulid. Pirnid rippusid laes. Kõik oli lagunenud, aga inimesed tulid. Ei saa ju oma kodubaari maha jätta.
Missuguse summa ulatuses Woodstock kahju kandis?
Kogu kahju — töötamata aeg ka seal juures — oli kokku poolteise ja kahe miljoni vahel. Kõik ei olnud muidugi kindlustatud ka, kaup ei olnud, elektroonika ja mööbel ka mitte. WC ja aknad olid. Kindlustuse tädi hakkas veel meie taotlusest veel oma korda asju maha kraapima. Paberid käisid mitme ametkonna vahet, ja eks neid oli kokku ju palju ka. Pahaks pole midagi panna, eks see oli ju esimest korda selline segadus.
Riigilt saime 560 000 krooni. Küsisime rohkem, aga siiski vähem, kui kahjud kokku olid. Ei olnud mõtet hakata üle pingutama. Paljude asjade kohta ei olnud paberit ka, no näiteks saksofon ise maksab juba 70 000 krooni, kitarrid ja muud pillid on ka kallid. Me ei hakanud meelega seda summat paisutama. Pärast rahandusministeerium pani veel meile juurde summasid, mida kindlustuse tädi oli maha tõmmanud.
Varemete vahel, n-ö avariiolukorras töötasime umbes kuu aega, see oli omamoodi äge isegi. Aga siis panime kinni ja remontisime maja ära, uuesti avasime 7. septembril. Ja remondiraha saime alles siis kätte, kui remont oli peaaegu läbi. Aga see on ka täitsa ok, mõned pole siiamaani kätte saanud.
Rünnati ja laastati paljusid kohti, miks nimelt Woodstock lausa maatasa tehti?
Meil on ju ainuke rokibaar Tallinnas. Siis käib meil veel jalgpallivaatamine, ka muid spordivõistlusi jälgitakse, kui on midagi suuremat. Jalgpallihullud on meil laamendamas käinud, aga sellest ma saan aru, see käib jalgpalli juurde. Jalgpallihaigla käib meil koos.
Teiseks muidugi asukoht: kesklinn, kus alati käib elu. Poeg helistas mulle just enne rünnakut, kui oli hakanud koju minema: tema oli kuulnud, et nüüd on aeg Woodstocki rünnata. Nii et see rünnak oli ikkagi plaanitud, mitte juhuslik.
Kuidas oleks teie tol korral valitsuse asemel toiminud? Kas oleks saanud pronkssõdurit teisaldada ka nii, et rahutusi poleks puhkenud?
Ma arvan, et ei oleks. Venelased oleks niikuinii mässama hakanud, kas seal oleks see pronkssõdur olnud või ei oleks. See oli lihtsalt ajend. Ta oleks tulnud sealt niikuinii ära korjata. Viga oli see, et teda ei viidud ära kohe — siis, kui vene väed välja läksid või siis, kui Eesti vabaks sai.
Aga aega tagasi pöörata me ei saa ja ära tuli see teha. Ta asus ju ikkagi kesklinnas ja oli kujunenud provokaatorite kokkusaamise kohaks. Noh, oleks võinud ju pärast maid viia, aga mis seal ikka oleks vahet olnud. Päevavalgel äraviimine oleks juba kas või selle pärast raske olnud, et siis on liiklus tihe, selleks oleks ju tulnud liiklus kinni panna. Öösel oli, jah, lihtsam. Mina arvan küll, et vahet pole, päev enne või varem, öösel või päeval.
Kui ma olin 26. aprillil autoga linna piirile jõudnud, kuulsin telefonist eestikeelset juttu, et nüüd lähme kõik Woodstocki jooma, seal saab täna ilma rahata juua. Mingid eesti rotid tulid jäänuseid korjama. Nii et ega mina ei peagi kogu seda asja ainult poliitiliseks, see oli rohkem nii, et pätid said n-ö ametlikult varastada. Seal oli nii eestlasi kui ka venelasi, asi pole üldse rahvuses.
Muidugi, eks ta ikka provokotsioon oli. Noh, nagu venelastel see revolutsioongi käis, et kõigepealt tungiti ikka viinapoodidesse. Nad teistmoodi ei oskagi. Siis saidki ametlikult varastada. Tallinna taskuvargad olid seal kõik pundis, neil oli pidupäev. Eks siis lihtsalt ujus korraga kõik see saast kõik pinnale. Politseil oli ka hea, sai kõik vargad korraga kätte, muidu aja neid ükshaaval taga.
Kas heidate selle aasta 26. aprilli õhtul rahulikult magama?
Ma ei lähe üldse magama, sest meil on üritus 26. aprillil. Näitame filmi, mis on puudutab ainult Woodstocki. See on kokku pandud sündmusi pealt näinud inimese filmitud materjalist ja seda ei ole varem näidatud.
Mingit hirmu ma küll ei tunne, kibestumist ka mitte. Minul pole mingit rahvuslikku vaenu mitte kunagi olnud. Samamoodi käib see asi Venemaal ja üldse kõigis ühiskondades — on olemas ebaintelligentsed vasakpoolsed, lihtsalt pätid. Selliseid on igal pool. Need on inimesed, kes tahavad ennast nii kohutavalt näidata, kellel on alaväärsuskompleks. Tahaks võib-olla olla juht mõnda aega, aga tegelikult on neid endid jube lihtne ära kasutada.
Loomulikult jäävad meil alati probleemid naabriga. Meie siit ära ei koli ja nemad jäävad ikka ka siia meie kõrvale. Ja eks nad susivad ikka. Ja selliseid sündmusi tuleb kindlasti veel. Kas nüüd pronkssõduri pinnal, aga näiteks mõnel muul pinnal. Ikka leitakse põhjus, terve Euroopa on neid põhjusi täis. Me astusimegi oma pronksiöödega suure sammu Euroopale lähemale.
Minu meelest pole see ka mitte mingi eriline aastapäev. Nojah, kindlasti soovivad mõned seda tähistada. Tahavad võib-olla lilli tuua, ja peale selle on neil ju veel see oma pättkangelane. Aga minu meelest ei peaks inimesed sellest üldse mingit erilist numbrit tegema. Oli lihtsalt üks sihukene Euroopa mõistes tavaline laamendamine.
