Urmas Reinsalu: Hävitatute mälestus kohustab looma kommunismikuritegude uurimiskomisjoni

 (51)
Urmas Reinsalu: Hävitatute mälestus kohustab looma kommunismikuritegude uurimiskomisjoni
Foto: Ilmar Saabas

Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Rahvusvaheline Eesti Komisjon ja teised uurijad on toonud välja juuniküüditamise kui genotsiidikuriteo asjaolud.

Täna teame, et ÜK(b)P Keskkomitee ja NSVL Rahvakomissaride nõukogu andsid välja ühismääruse küüditamiseks täpselt kuu aega varem, 14. mail 1941. Selle järgi kuulusid küüditamisele teiste seas rahvuslike organisatsioonide liikmed, politseinikud, maaomanikud, kaupmehed, riigiametnikud, ohvitserid, poola põgenikud, kes keeldusid Nõukogude kodakondsusest, ning kõigi nimetatute pereliikmed.

Küüditati üle 10 000 inimese, nende seas üle 5000 naise ja üle 2500 alla 16-aastase lapse. Teistest eraldati ligi 3000 meest ja 150 naist, kes saadeti surmalaagritesse. Teiste seas küüditati ka üle 400 Eesti juudi.

Eesti rahvas mäletab Leo Õispuu juhtimisel kokku pandud nimekirjaraamatute kaudu ohvreid, me mäletame ka süüdlasi. Küüditamist läbi viinud ENSV Riikliku julgeoleku rahvakomissariaadi operatiivstaapi kuulusid: Boris Kumm, Andres Murro, Aleksei Škurin, Venjamin Gulst ja Rudolf James.

Tänasel leinapäeval peame aga mõtlema ka praktilistele ülesannetele, mis ootavad elluviimist.

Pikka aega on õhus olnud Memento Liidu algatus rajada Tallinna kommunismiohvrite memoriaal. Seda mõtet on toetanud ka president Ilves. Valitsusel on plaanis see memoriaal lähiaastatel rahvusvahelise konkursiga, ja koostöös represseeritute organisatsioonidega, rajada.

Varasem president Lennart Meri algatas mõtte rajada Tallinna rahvusvaheline kommunismikuritegude muuseum. Ka see algatus vajab ellu viimist.

Suursaadik Jüri Luik käis mõned aastad tagasi välja mõtte luua Rahvusvaheline Kommunismikuritegude Uurimise Komisjon. Komisjon tuleks moodustada rahvusvahelise lepinguga, mis eeldab toetuse leidmist ka teistelt riikidelt.

Selle komisjoni tegevus oleks määratletud juhtunud kuritegude uurimisega ja neile hinnangute andmisega. Oleks mõistlik, et komisjonil oleks pädevus pöörduda riikide võimuasutuste poole, teostada konkreetsetes tegudes uurimisi ja korraldada kohtupidamisi aegumatute inimsusvastaste kuritegude sooritajate üle. Samuti peaks komisjonil olema pädevus pöörduda vajadusel otse Rahvusvahelise Kriminaalkohtu poole.

Teha on palju. Selleks kohustavad meid eestlaste eelnenud põlvkonnad, kes meid silmitutena minevikust vaatavad.