Urmas Paet: Eesti ja USA ühised väärtused

USA riigipea George W. Bushi nädal tagasi lõppenud Eesti-visiiti on eri arvamusavaldustes hinnatud alates rutiinsest ja hilinenud külaskäigust ajaloolise sündmuseni. Tegemist saabki olla hinnanguga, sest Bushi visiidi tähtsuse ja tähenduse hindamiseks ju üksüheseid kriteeriume pole. Ma hindan USA presidendi visiiti kõrgelt ennekõike Eesti ajaloo, Eesti-USA suhete ja tulevikuarengute valguses.

Eestis on nüüdseks õnneks kasvanud uus põlvkond inimesi, kes pole kunagi näinud nõukogude režiimi ega pole pidanud elama selle veidras ja vaenulikus keskkonnas. Need noored inimesed saavad mõelda ja käituda samamoodi kui nende eakaaslased teistest Euroopa riikidest ja Põhja-Ameerikast. Riikidest, mille elanikest suur osa pole pidanud ellu jääma totalitaarses režiimis. Ja see on väga tore, et meil on tekkinud põlvkond, kes on kasvanud ja arenenud vabas ühiskonnas.

Samas võtavad nende eakaaslased ja nende vanemadki Lääne-Euroopas vabadust ja inimõiguste järgimist kui midagi automaatselt tagatut. Paraku ei saa vaba ühiskonna olemasolu ja selle püsimist tänases maailmas kuidagi automaatselt tagatuks pidada. Selleks, et see nii oleks, tuleb teha iga päev tööd, et vabade ühiskondade ring maailmas laieneks ning need väärtused süveneksid. Ja selles on viimastel aastakümnetel ning ka tänases maailmas suur roll USA-l. USA ei tunnustanud kunagi Eesti okupeerimist Nõukogude Liidu poolt. USA toetas Eesti ühiskonna muutumist ja reforme 1990. aastatel. USA seisis tugevalt otsuse taga võtta Eesti NATOsse, kui selles otsuses oli mõneski riigis veel ka kahtlejaid.

Seega on USA roll Eesti rahvusvaheliste positsioonide taastamise toetamisel olnud väga oluline.

Kui George Bush külastas Stenbocki maja, siis näitas peaminister Andrus Ansip talle hoone seintel rippuvaid pilte Eesti riigijuhtidest enne okupatsiooni. Ansip juhtis Bushi tähelepanu piltide all olevatele nimedele ja nende isikute sünni- ja surmakuupäevadele. Ja suurel osal neist oli surma-aasta 1941. Palju polnudki vaja lisada. See traagiline ja Eestiga eelmisel sajandil juhtunut ilmekalt iseloomustav tõsiasi jäi USA riigipeale meelde. Päev hiljem NATO Riia-tippkohtumise lõunalauas tuli Bush nähtu juurde tagasi, rääkides sellest, mis Eesti ja teiste Balti riikidega 20. sajandi keskel juhtus.

NATO tippkohtumine Riias ja USA presidendi visiit Eestisse on ühemõtteline ja selge kinnitus, et Balti riigid on saavutanud 1990. aastate algul seatud eesmargi jõuda tagasi oma loomulikku keskkonda demokraatlikke väärtusi ja vabadusi hindavate riikide seas, mida selgelt väljendab NATO ja Euroopa Liidu liikmelisus.

NATO ülesanded on viimasel paaril aastakümnel oluliselt muutunud. Parast külma sõja lõppu on NATO vaenlased ennekõike terrorism, narkokaubandus, maavärinad ning teised loodusõnnetused ja nende tagajärjed. Ometi ei tohi unustada seda, miks NATO loodi, ning ka meile väga olulist tegutsemispõhimõtet “üks kõigi, kõik ühe eest”. USA teab seda ning jagab seisukohta, et uute ülesannete varju ei tohi jääda valmisolek seda tegutsemispõhimõtet ka rakendada.

USA ja Eesti sõjaväelased on täna koos näiteks Afganistanis ja Iraagis. Afganistanist on pärit 90% Põhjamaades tarvitatavatest narkootikumidest. Nõrgad keskvalitsused ja olukorra kontrollimatus neis riikides on väetis terrorismile ja ebastabiilsusele laiemalt. Eesti peredele oli see vaid õnnelik juhus, et keegi pereliikmetest ei olnud traagilisel hetkel New Yorgi kaksiktornides, Londoni metroos, Madridi rongivagunis või Sharm el Sheiki hotellis, mille terroristid olid oma sihtmärgiks valinud.

Seega ei ole võimalik väita, et meile ei lähe korda see, kas ja kuidas Afganistan ja Iraak jalad alla saavad ning oma elanikke represseerimata stabiilsuse ja areneva riigi saavutavad. Samuti ei tohi me olla ükskõiksed selles suhtes, kas Gruusia, Moldova ja Ukraina saavad oma ühiskonna kujundada vabaks. Nii, nagu nad on otsustanud, pelgamata Venemaa vastutöötamist. Mul on hea meel, et ka siin saavad Eesti ja USA ühistest väärtustest lähtudes koostööd teha.

USA presidendi visiit Eestisse pani mind taas mõtlema ka neile kümnetele tuhandetele eestlastele, keda okupatsioonirežiim saatis sunnitöölaagritesse. Neist siiski paljudel õnnestus kodumaale tagasi pääseda. Ja see tekitab suurt austust ja imetlust, kuidas need inimesed suutsid pärast läbielatud õudusi minna oma eluga edasi, uskuda Eesti riigi vabanemisse ja olla positiivsed. Juba ainuüksi nende inimeste pärast tuleb mõelda Eesti tänasele ja homsele.

Tuleb mõelda ja tegutseda nii, et meie vabadust iga päevaga aina rohkem kindlustada. Sest automaatselt pole tagatud midagi. Ja mul on hea meel, et Eestil ja USA-l on ühised väärtused, mis peavad oluliseks vaba inimest ja tema vaba maailma. Ja nende ühiste väärtuste hoidmist ja kinnitamist tähistas ka USA riigipea visiit Eestisse. Et võõrvõimu poolt hukatud Eesti riigipeade portreede galerii Stenbocki maja seinal kunagi enam täiendust ei saaks ning järgnevad eestlaste põlvkonnad jääksid ilma totalitarismikogemusest.