Urmas Kruuse: Perepoliitika - meie kõige tähtsam poliitika

 (25)
Urmas Kruuse
Urmas KruuseFoto: Jassu Hertsmann

Eesti algab kodust, igast perest, igast lapsest. Eesti peab olema riik, kus inimesed soovivad luua peret ning saada ja kasvatada üles lapsi. Teisalt peame saama riigiks, kus iga vanem tunneks, et tema laps on oodatud, kus osatakse vaadata läbi lapse ja pere silmade ning arvestada nende vajadustega.

Pere on meie tagala. Ja nagu igaüks teab, on tagala toetus väga oluline, et argitoimetustega toimetulekuks jõudu ammutada. Ka tagala ise vajab kindlustunnet. Kui Eesti algab kodust ja perest, tähendab see, et perede toimetulekust ei saa olla miski tähtsam. Perede heaolu ja toimetulek toetub kolmele talale - rahalised toetused, vajalikud teenused ning võimalus ühildada töö- ja pereelu.

Asjakohane toetus

Eesti Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku erakonna valitsusliit leppis 20. märtsil sel aastal kokku, et lapsetoetus tõstetakse pere esimese ja teise lapse kohta 45 euroni kuus ning kolmanda ja iga järgmise lapse kohta 100 euroni kuus. Eelnõu on nüüd juba valitsuse istungi läbinud ning ootab arutelusid ja heakskiitu riigikogus.

Eelnõu eesmärk on vähendada laste vaesust ja parandada perede toimetulekut. Universaalse, kõigile lastele suunatud toetuste kõrval jätkame vajaduspõhiste lastetoetuste reformiga, mille eesmärk on toetada just neid peresid, kes kõige enam abi vajavad ehk kus sissetulekud on madalad. Uuringud kinnitavad, et riigid, kus universaalset toetust täiendavad täpselt sihitatud toetused enim abi vajavatele peredele on laste vaesuse vähendamisega kõige paremini toime tulnud.

Seotud lood:

Ka Eesti läheb seda teed. Reform sai alguse eelmise aasta suvel, mil pered said esmakordselt taotleda vajaduspõhist toetust. Nüüd, uue koalitsiooni kokkuleppes tõusevad vajaduspõhised toetused märgatavalt. Pered, kes saavad toimetulekutoetust ning kus on vähemalt üks riiklikku lapsetoetust saav laps saavad uuest aastast ühe lapse pealt 45 eurot kuus -  ning kui peres on kaks last, siis kokku 90 eurot kuus. 2015. aastal on sissetulekupiiriks leibkonna esimese liikme kohta 329 eurot.

Töö ja pere peavad kokku sobituma

Toetustest üksi jääb perele väheks. Hea töökoht on parim turvatunde ja toimetuleku tagatis, on hästi teada tõsiasi. Eesti majandus on tublisti kosunud ning töötus on vähenenud vaid 5,6% peale. Pürime Põhjamaade mudeli poole, mis väärtustab nii töötamist kui pereelu. Siin tuleb leida parim tasakaal. Eesti kogemus on seni olnud, et kui perre sünnib laps, hakkab isa rohkem tööl käima. Muidugi, leib peab laual olema, tean seda suure pere isana väga hästi.

Aga see, et perre sünnib laps ei pea tähendama seda, et ema lülitub tööturult välja. See on ikka pere ühine otsus, kumb vanematest koju jääb. Isa roll lapse kasvatamisel on sama oluline kui ema oma, ning lapsega koju jääv isa ei tohi olla anomaalia. Muutusi on juba ka tunda, kui vaadata kasvõi organisatsioonide kodulehtede kontakte, kus üha sagedamini võib märgata, et üks või teine mees on vanemahüvitisega kodus lapse eest hoolitsemas. Võrdne vastutus kodus loob võrdsema olukorra ka tööturul, mis aitab kinni püüda Eesti jaoks nii ebamugavalt libedat palgalõhet.

Perega arvestav tööandja teeb väga targa investeeringu tulevikku. Hea ja toetav tööandja loob pikaajalise suhte oma parimate töötajatega, ning nagu maailma kogemus kinnitab, on atraktiivne uute heade töötajate jaoks. Peresõbralik ettevõte tähendab suuremat paindlikkust, ennekõike töökorralduses. Poole kohaga töötamine, kaugtöö võimalused, tehnoloogia pakutavate lahenduste laiem kasutus, lastehoid ja muud sarnased variandid on eriti väikeste lastega perede jaoks väga olulised.

Kõik algab suhtumisest ja väärtushinnangutest. Oleme positiivsete muutuste teel, et Eesti oleks koht, kus peredel ja lastel oleks hea elada. Pere on meie selgroog, nii inimesena kui riigina. Ja selgroo eest tuleb hoolt kanda, et see jaksaks meid hoida.