Urmas Espenberg: Aljoša, Natašad ja Vene mõjusfäär
Kogu too lõugamine käib inimõigusi eiravate eestlastest fašistide vastase võitluse (justkui õilsa) sildi all. Eks omajagu süüd on siin ka meie riigil — väikeriigi võimetus oma propagandaks, tasuta eesti keele kursuste nappus, viivitamine eestikeelsele haridusele üleminekuga jne.
Kes seisavad sellele vastu? Kas vaid käputäis õllest kuraasikaid ja kõvasti ning valesti laulvaid entusiaste? Või äkki ikka enamus eestlasi, kes siiski mingil põhjusel (argus, mugavus, oskamatus) asjasse ei sekku ja oma arvamust ei avalda? Või siiski ka valitsus ja Ansip, kes kavalusega ala lindiga piiras, nurjates nii sealsed venkarite miitingud?
Aljoša annab eneseteostuse võimaluse paljudele — igavlevad muulased, rakendamata noored eesti rahvuslased, tunnustamata poliitilised geeniused, Eesti politsei, jne. Ja selline kammajaa toimub kõik Euroopa Liidu raames ja NATO umbrella all!
Aga lisaks avalikele nähtavatele vastastasseisudele nagu Vene ja Eesti riik, vene šovinistid ja eesti rahvuslased, on veel sadu selliseid vastasseise, millest keegi ei räägi, kuid mis toimuvad igal päev ja igal sammul meie ümber. Näiteks kuulsin raadiost, et jaanipäeva ajal rammis kaks sõidukit teineteist. Ühte juhtis Igor (33) ja teist Lea (44), nad mõlemad hukkusid. Juhus? Kindlasti, aga kõnekas…
Ja veel üks huvitav seni kommenteerimata vastasseis. Või hoopis harmoonia? Võta kinni kumb? Nimelt Jaanide hetkeline Natašadega ühtesulandumine. Kas nii tasub osa eestlasi okupatsiooni eest kätte vene prostituute toppides. Omapärane passiivse vastupanu vorm? Või hoopis kaup kauba vastu tehing, iseäralik pingelõdvenduspoliitika? Tõsi ta ju on, et enamus kohalikke kupeldajaid on “vene kantpead”, aga litsimajade põhikülastajad (keda püha feministlik kolmainsus Mikko, Viik ja Oviir meelsasti vangikongi pistaksid) “ontlikud” eesti pereisad. Viimase ehk pisut põrutava tõsiasja on välja uurinud meie tublid naissotsioloogid Pettai ja Proos usutledes koguni 408 lustinaist, kes olla oma klientidest uurijatele lahkelt pajatanud (vt. Eesti Avatud Ühiskonna Instituudi poolt läbi viidud Prostituutide uuring — Mai 2006). Keppige pealegi meie Natašasid kui tahate, arutlevad nii kantpea Vitali kui poolintelligent Klenski, aga ärge jumala eest pronksmonstrum Aljošat puudutage! Mis püha, see püha! Vene naiste ihust ja hingest pole vene mehed vist kunagi suuremat hoolinud? Aga joomine, Isamaasõda ja Pobeda istuvad sügavalt patriarhaalse meelelaadi sees.
Ja muidugi olme ja keele tasand. Osade muulaste jaoks on väga tüütu eesti keele õppimine. Äkki saaks Vene võimu kuidagi taastada, siis ei peaks sedagi totrust ette võtma, mõtleb endine kommu Lebedev. Hetkel küll ei ole märgata erilist eesti keele rääkimise vaimustust. Ikka peame heade suhete huvides vene töö- ja asjapulkade ees p…sse pugema, nendega vene keeles rääkima, et neid mitte pahandada või et nad asjast aru saaks ja midagi vussi ei keeraks (toruluksepad, töömehed, teenindajad, lapsehoidjad jne). Kaua võib? Kas poleks õige aeg ette võtta üks tõsine ja massiivne üldrahvuslik keelelis-kultuuriline rünnak umbkeelsete hulkade pihta igal tasandil.
Üks võimalus midagi muuta olnuks vanahärra sm. Rüütli väärikas errussaatmine ja uue tegusama presidendi valimine riigikogus. Aga küsitav valik Ilvese näol nurjas arvatavasti sellegi võimaluse? Ilves on liialt vastuoluline mees, et kõikidele meeldida. Pigem paljud teda ei salli — olgu siis oma uue skandaalse abielu või kentsaka väliseestlase imago tõttu.
Ehk on päästerõngaks Ene Ergma? Võib-olla tõesti. Too pisut omapärane ja mehelikult mõjuv naine, kes ei ärrita kedagi ja tõestab et presidendi institutsioon Eestis ei oma erilist tähtsust. Mõjub ju rahustavalt mõeldes, et seda kohta võib täita kes iganes?
