Urm õpetab erakanaleid raha lugema
aia: 16:42
Kas TV3 saaks teie arvates hakkama, nii puhtteoreetiliselt?
Ilmar Raag: 13:02
Kui seda ei tee ETV, sest ei ole vahet, kes seda teeks. Kui teeks, TV3 siis nagu kõiki oma saateid, see tähendab sisse ostes.
Küsimus ie ole hakkamasaamises, vaid selles, et EBU ei lubaks oma põhiolemuselt ühelgi eraorganisatsioonil seda teha, kuna siis lõheneks organisatsioon päevapealt.
Eestimaal on palju toredaid inimesi ja organisaatoreid ka.
Marek: 17:42
Kui palju Te annetasite isiklikku raha Eurovisiooni korraldamise toetuseks Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu arvele (vt Presidendi üleskutse Äripäeva online 23.5.2001)?
Aare Urm: 13:03
Ma olen mitte üks kord Presidendi Kultuurirahastule annetanud. Aga nüüd on Eurovisiooni läbiviimiseks avatud oma arve, mis lähemate tundide jooksul saab ka üldsusele teatavaks.
Heameel seda kogeda, et ühiskond nii aktiivselt selle peale mõtleb.
Anatoli Põder: 18:26
Kas Te olete enda arvates närviline inimene.Kas on asju või teemasid mis võivad teid rivist välja viia. Kas Te sooviksite saada Eesti kultuuriministriks- või hoopis presidendiks.
Aare Urm: 13:05
Ma arvan, et ma ei ole närviline inimene ja kaugeltki mitte see probleem ETV ja Eurovisiooni ümber ei ole andnud põhjust erilisi emotsioone üles näidata.
Aga ma ei saa varjata, et ETV mured on mulle saanud lähedasemaks, kui ma oleks osanud arvata.
Teisest küsimusest: Never say never. Aga praegu küll ei tunne tõmmet poliitikasse astuda. Telejuhi amet pakub väga palju võimalusi: kokkupuudet majanduse, kultuuri, poliitikaga.
Ilmar Raag: võib-olla peaks rahanduministrilt küsima, kas ta ei tahaks telejuhiks saada.
Kaarel: 18:43
Kas Eurovisioon toimub?
Vastus: 13:08
Ilmar Raag: vastus tuleb lühike: niipalju, kui ta meist sõltub, toimub.
Aare Urm: ma ütlesin seda eestlastest välja kõige esimesena. Vahetult pärast võistluse lõppu küsisid arvukad väliskorrespondendid, et mis nüüd saab. Teistsugust tunnet pole üldse tekkinudki ja mul on hea meel, et eesti rahvas tunneb samamoodi.
karl marx: 18:45
Kas võite käe piiblile panna ja vanduda, et kokkuhoidlikumalt ETV enam toimida ei saaks?
Aare Urm: 13:11
See meenutab mulle küsimust mustlase hobusest, kes sai päevast päeva vähem süüa ning peaaegu oleks nullratsiooniga ära elanud, kuid suri juhtumisi enne ära.
Võiksime soovitada meie praegust kuluarvestuse süsteemi ka erakanalitele. Me võiksime seda know-how-d soovitada soodsalt ka erakanalitele.
Ilmar Raag: Megast lugesin täna kellegi lugeja üllatust, et kas tõesti on 157 miljonit krooni ETV aastaeelarve.
Aare Urm: klassikalise televisiooni mõistes on see tõesti väga väike eelarve.
karl marx: 18:47
Kas Eestis, kus on 3 erakanalit, poleks mõistlik teha avalik-õiguslikku programmi miinimummahus? S.t. et 3-4 tundi päevas ja ainult avalik-õiguslikust seisukohast kõige hädavajalikumaid saateid tehes?
Vastus: 13:15
Aare Urm: avalik-õiguslik või eraõiguslik mõiste käib organisatsiooni kohta, mitte saate kohta.
Ilmar Raag: see teooria käsitleks avalik-õiguslikke saateid ainult formaalsusena. See oleks nö. “linnukese pärast”. Kuid niiviisi need saated ei toimiks, seda võib näha igaüks, kes on erinevate maade televisioone uurinud.
Aare Urm: Eraõiguslik ei saa avalik-õiguslikku sisu toota, kuna tema eesmärk on kasumit toota. Pealegi tuleks siis saate tellijaks valitsus, mitte kogu ühiskond.
Ilmar Raag: BBC tekkimise ajal mõeldi välja kolm peamist sõnumit: Inform, Educate, ja Entertain ning kolmainuse võtmeks on, et üks ei toimi ilma teiseta.
T34: 19:12
Erinevatele allikatele toetudes kõigub ETV rahavajadus väga suurtes (arusaamatutes) piirides. Lihtinimese võtab kokutama, kuidas miljonid kohta vahetavad. Kas on üldse olemas mingi tegevuskava, mille järgi toimetama hakatakse, kui riik raha eraldab?
Vastus: 13:16
Aare Urm: Muidugi. Viimane tegevuskava kinnitati aprillikuus. Tegevuse ülesanded on sätestatud ka ringhäälinguseaduse paragrahv 25-s. Meie eesmärk on toota programmi, erinevalt erakanalistest, mille eesmärk on toota kasumit.
Ilmar Raag: ka ETV eelarve on sisuliselt tegevuskava. See viimane tegevuskava nägi ette tegevuskava 5-ks aastaks.
Priit: 09:41
Miks te, hr Urm, seostate Eurovisiooni ETV rahamurega?
Ja kuidas kommenteerite vastukaja, et tegemist on sama hästi kui väljapressimisega?
Aare Urm: 13:20
Esiteks on väga küüniline, kui keegi selliseid asju seostab.
Ma ei ole kunagi kavatsenud midagi välja pressida ega pressi. Küll saab Eurovisiooni lauluvõistluse korraldajaks ainult ETV ning sellepärast peab olema selge, et ETV suudab eksisteerida ja seda võistlust korraldada. Niipalju on neil kahel asjal seost.
Raadio Vaba Euroopa: 11:15
Kui suur on ETV võlg EBU ees? Millal; mis tingimustel ja missuguse maksegraafiku alusel kavatseb ETV võla tagasi maksta?
Aare Urm: 13:24
Peaaegu kümme miljonit. Sel aastal maksime tagasi umbes 2 miljonit ja EBU viiviseintress on kõrgem kui 9 protsenti, mis on väga kõrge kurss.
Võlg on päris pikaajaline ning mulle on selgitatud, et EBU liikmeksastumisest alates on ETV midagi võlgu. Võlg koosneb EBU liikmemaksust, teiseks projektid, mida EBUga koostöös teeme.
Viivist maksame pikaajaliste kohustuste eest, mitte lühiajaliste eest.
rux: 13:08
Palun selgitage mulle, miks on ühel meediaettevõttel vaja osta kallist PR-teenust? Ma olen aru saanud, et ajakirjandus peaks suutma enesele läbi oma tegevuse ise promo teha.
Vastus: 13:27
Aare Urm: PR-teenust on igal korralikul organisatsioonil vaja. See ei ole kallis, see on adekvaatne. Lepingus on säte, et summat me ei saa avalikustada. Aga ma kinnitan käsi piiblil, et see on soodne. Need andmed on riigikontrollis olemas.
Ilmar Raag: kui võtame Euroopa suurimad avalik-õiguslikud telekanalid, siis nemad kasutavad koguni välismaiseid PR-firmasid. Üks näide on Arte, kelle promofirma asub New Yorgis. Kui kõik ETV vastased kasutasid erinevaid lobigruppe ja PR-firmasid, siis ETV ei kasutanud midagi. Kas meile saab ette heita, et toimime normaalse organisatsioonina.
ajakirjanik: 13:13
Küsin veelkord: Kust tekkis teil mõte palgata suhtekorraldajak s Hill & Knowlton, kes seni on oma klientidele valdavalt halba nõu andnud?
Vastus: 13:30
Aare Urm: Küsimuses on konstanteering juba sees. Ma ei arva, et ta on halba nõu andnud. Ma ütleks, et Hill & Knowltoni senine tegevus on küll usaldusväärsust sisendanud. Nad on rahvusvaheline suhtekorraldusfirma. ETV tahab, et tema programm oleks parim ja tema partnerid oleks parimad.
Tuleb vist alustada sellest, et kkohtusime mitme suhtekorraldusfirmaga. Pakkumine neilt oli kõige soodsam.
küsija: 13:29
Kas selle nädala NBA ja ka finaalseeria mängud tulevad ikka ETV ekraanile — nagu ETV on lubanud.
Vastus: 13:31
Ilmar Raag: Kõik, mis on kirjas saatekavas, praegu tuleb.
Aare Urm: loodame, et NBA mängud ära ei jää.
Ilmar Raag: ei või iial teada, ma olen kuulnud, et USA meelelahutustööstusel ei ole kõige paremad ajad.
küsija: 13:31
Kas ETV-l poleks arukas oma kulutusi vähendadea oma kinnivara müües ning tööjõu kulusid vähendades.
Vastus: 13:33
Ilmar Raag: Vastus on see, et meie tegevusplaanis on kirjas võimalusena uude majja kolimine ja vana mahamüümine. See on umbes kolmeaastases perspektiivis.
Aare Urm: sellele peab eelnema stabiliseerumine. Võlausaldajad ei saa taluda, kui enne klaarimist alustame vara likvideerimisega.
Oksake: 13:24
Kas te ei arva, et mainitud EBU võib TV3-e suhtes teha erandi ? Kõne all on ikkagi Eurovisiooni toimumine Eestis…
Vastus: 13:36
Ilmar Raag: Vastus on ühene: kuna EBU on ellu kutsutud selleks, et arendada avalik-õiguslikku televisiooni, oleks see ühe nende põhieesmärgi rikkumine.
Aare Urm: peale selle, et tea on EBU liikmete projekt, on ta 23 televisiooni ühisprojekt ja näiteks võitja loobumine oma privileegist võistlus korralda on eesõigus sellele 23-le. Kui võitja loobuks, siis näiteks Malta on juba aastaid teatanud, et tema tahaks kangesti korraldada.
TV3 võib olla rahulik, me ei kavatse näiteks nende Robinsonide programmis osaleda.
BSA: 13:36
teate ma arvan, et see ETV kemplemine on täielik jama, kui raha ei anta siis kohe vinguma, et võtame pildi eest ja eurovisiooni ei tee…
Aare Urm: 13:38
On üks valdkond, mis on hästi konkreetne ja selge: nimelt raha.
Siin emotsioonid ei aita. Raha kas on, või on teda vähe või ei ole üldse. Ettevõtmine sõltub sellest, millised võimalused korraldajal on.
huvituja: 13:35
mis probleemid tekivad sellest, et valitsus on seekord ainult 37 miljoni krooni ulatuses nõus laenu garanteerima?
Aare Urm: 13:41
Probleemid on selles, et meie kohustuste hulk, umbes 70 miljonit. Esiteks on need lühiajalised, kahe-kolme aasta pikkused. Teiseks on nende hind väga kallis, keskeltläbi 10 protsenti. Seega maksame umbes 7 miljonit intresse otsa.
Me tõesti ei söandanudki täiendavalt raha paluda, me palusime riigilt ainult garantiid pikaajalise, kümneaastase laenu garanteerimiseks, et probleeme laotada lühikeselt ajalt pika peale ning saada ressursi hind umbes 6-6,5 protsendi peale.
37 miljoni laenamisel peame ülejäänud pool ikka maksma lühiajaliselt.
huvitav: 13:39
Millist nõu Hill & Knowlton siiani ETV-le on andnud? Kas on 15000-kroonist kuumaksu väärt?
Aare Urm: 13:42
Ma ei tea tõesti, kust see 15.000 on võetud. Hill & Knowlton on meie pidev partner viimase paari kuu jooksul. Ta on aidanud koostada mitmeid kommunikatsiooniküsimuste projekte, sealhulgas kriisikommunikatsioon, suhtekorraldus, sisesuhtekorraldus, varustanud meid materjaliga, et me adekvaadselt suudaksime hinnata oma suhet avalikkusega. Ning see töö jätkub.
Oksake: 13:42
ETV aastaeelarve on niisiis 157 miljonit krooni… Kas oskate paralleelina umbkaudu ära tuua näiteks Läti ja Soome analoogsed eelarved?
Aare Urm: 13:44
Soomet ma tean päris täpselt: üle kahe miljardi Soome marga.
Läti oma on meist suurem, aga täpset arvu ma ei julge öelda. Töökohtumine Läti TV juhtidega on ligema tuleviku küsimus.
Ilmar Raag: Rootsi TV turundusosakonna aastaeelarve on 4 miljonit Rootsi krooni.
küsija: 13:41
Kui suur on härrade Urmi ja Raagi palgad?
Vastus: 13:45
Aare Urm: juhatuse esimehe palk on 32.000 ning juhatuse liikmetel 25.000
Umbkaudu sama palju (koos ametiautoga) oli Toomas Lepal.
Ilmar Raag: need on väiksemad kui erakanalitel.
küsija: 13:35
Räägitakse, et härra Lepp sõlmis omal valitsemisajal sisukaid ja kalleid lepinguid härra Tudebergiga seotud äriühingutega ning käivad jutud, et härra Urmi lemmiklepingupartner pidavat olema härra Janek Mägi.Kas see vastab härra Urmi osas tõele?
Aare Urm: 13:48
Vastab tõele, et varasemaid lepinguid on, millega on tänapäevani probleeme. Aga see on konkreetsete juhtude küsimus, neid ei saa avalikustada, kuna saaksime sel juhul kahju.
Aga minul temaga ühtegi kehtivat lepingut ei ole. Mis ei tähenda, et meil ei oleks korrektset vanade kollegide vahelist suhet.
Kaido Kuluaar: 13:06
ETVd on viimastel päevadel olnud raske kaitsta ründavate sõnavõttude ja avalduste eest. Miks on ETVle siginenud nii palju vaenlasi? Mis on nende motivatsioon?
Vastus: 13:52
Ilmar Raag: pakun, et tegemist on meediaillusiooniga. Kui vaadata, kust vaenlased tekivad ja kus need arvamused ilmuvad.
Avalike suhete firmasid ei kasuta mitte ainult ETV, vaid ka teised ühiskondlik-poliitilised jõud. Kui avalikku arvamust suunatakse, tuleb kasutada sõna “organiseeritakse”. Kui lugeda eesti päevalehti, võiks ju sedagi lugeda erinevate huvigruppide võistumaaks.
Võiks ju rahulikult ka Delfi ja Mega arvutiaadressid üles võtta ning vaadata, kust arvamusi kirjutatakse. On üldse üllatav, et pärast nii pikka kampaaniat meil veel nii palju pooldajaid on.
Ma ei hakka ise täpsustama, kuna ETV huvi ei ole kindlasti konfontatsiooni astuda, kuna lahendused ja kokkulepped paistavad saabuvat.
Aare Urm: ma ei arva, et vaenlasi liiga palju oleks, sõpru on samuti palju.
bla: 13:55
Kuidas on ETV töötajate sisekliima?
Vastus: 13:58
Aare Urm: Möödunud aastal oli see tõesti keeruline. Alles esmaspäeval kohtus juhtkond telemaja kollektiiviga, ning kohtumisest oli mõlemale poolele kasu.
Inimestel on tekkunud lootus, et ETV oma positsiooni ühiskonnas taastab ja säilitab. Samuti teab rahvas, et juhtkonna üheks eesmärgiks on töökeskkonna muutmine eeskujulikuks.
Ilmar Raag: ETVs, nagu igas loominulises keskkonnas on väga palju isiksusi ning väiksemgi tagasilöök võib seeläbi võimenduda. Probleeme tekitab ka majanduslik olukord, mis seab piirid loomingulistele ambitsioonidele.
KRISSU: 13:53
Seoses ETV ja ER’i kokkulöömise teemadega on aegajalt vihjatud ka ETV võimalikule sulgemisele juhul, kui ETV ei ilmuta koostöövalmidust ER’iga.
Kas läbirääkimiste venimine ER’i ja ETV liitmiseks tuleneb emma-kumma poole koostöösoovimatusest või mis on seni olnud põhiliseks piduriks, et jutust kaugemale pole jõutud?
Vastus: 14:01
Aare Urm: See on habemega küsimus ja hakanud pihta juba varem, kui Eesti oma iseseisvuse taastas. Asi on poliitilise otsuse taga, mitte ETV või ER juhtkonnas. Ega neid plusse polegi nii palju, kui võiks arvata.
Ilmar Raag: Kõik oleneb tingimustest, millistel meil seda tegema sunnitakse. Muu maailma ajalugu on vaadates näha, kuidas tsükliliselt liidetakse tele- ja raadiojaamu kokku ning jälle lahku.
Küsimus on selles, kas teha püramiidilaadne või kaasaegne, võrgusarnane organisatsioon.
