Ülo Mattheus: Lennart Meri — Eesti Nokia
President Lennart Meri 1993. aastal peetud ja laulusõnaks saanud kõne ütleb, et Eestile on kombeks üks president korraga. Ja olgugi, et pool meie rahvast valiks Lennart Meri ametisse veel kolmatki korda, pole midagi parata — homme on meil uus president.
Laulu ” Eestile on kombeks üks president korraga ” kirjutas meie hulgast lahkunud helilooja ja vabaduslaulik Alo Matiisen. See laul ei meeldinud presidendile, nii nagu presidendi kõne ei meeldinud õige mitmelegi selle aja poliitikule.
Raske on esile tõsta vaid ühte kõne president Lennart Meri väga paljudest sõnavõttudest, millest ainuüksi kirjastus Ilmamaa on välja andnud kaks paksu raamatut, kuid ilmselt just see “Eestile on kombeks …” on üks epohhiloovamaid. Ja polegi ime, et just see kõne sai ka lauluks raiutud — lauluks, kus president lubab rahvale muuhulgas higi, verd ja pisaraid.
Ent mida siis tähendas see Eesti Televisioonis 7. oktoobril 1993. aastal peetud kõne tolles ajas? Tõenäoliselt meenutas see paljudele poliitilist maavärinat, kus president Lennart Meri selgelt ja jõuliselt teadvustas oma rolli Eesti presidendina ning distantseeris end Rahvuslikust Koonderakonnast “Isamaa”.
“Olen tänulik neile, kes seadsid mind üles “Isamaa” kandidaadina riigipea kohale, ” ütles Meri toona ning lisas: “Olen samas pettunud neis, kes lootsid selle kaudu kujundada käepikendust valitsusele ehk täitevvõimule. Sellest hetkest alates, kui andsin oma valijaskonnale ametivande, ei esinda ma ühte või teist poliitilist erakonda, vaid riiki ja rahvast. /---/ Mitte keegi ei suru mulle peale Mihhail Ivanovitsh Kalinini sabaliputavat rolli.”
Ka need presidendi sõnad on mõnevõrra moonutatult muutunud laulusõnadeks. Selles kõnes tõdes president Lennart Meri kibestunult, et USA presidendi Bill Clintoniga kohtumiseks pidi ta Finnairilt pileti võlgu võtma, sest valitsus oli kärpinud presidendi kantselei eelarvet. President nimetas seda jõhkraks seaduserikkumiseks, mis ohustab põhiseaduslikku võimude lahususe printsiipi. Veelgi enam, president Lennart Meri leidis, et peaminister Mart Laar on võtnud endale koguni presidendile kuuluva kaitseväe kõrgema juhi rolli. Just seetõttu oli president Lennart Meri tema enda sõnul “sunnitud meelde tuletama lihtsat põhimõtet: Eestile on kombeks üks president korraga.”
Võib öelda, et paljuski just selle kõnega teadvustas president oma rolli ja kehtestas oma õigused Eesti poliitikas. President Lennart Meri poolt täpselt järele kombitud võimupiirid ja põhiseaduslik mänguruum on pärand, mille ta annab üle ka järgmisele presidendile. Ja võib-olla just president Lennart Meri auhiilgus on selle taga, et järgmine president ilmselt enam ei pea Finnairi piletit võlgu võtma, ja valitsuskabineti liikmed kiirustavad temaga sõprust sõlmima juba enne, kui president veel ametiski on. Ja veelgi enam — sõiduriistaks võib Arnold Rüütel valida just niisuguse unelmate auto nagu talle meeldib.
Sellesamas juba tsiteeritud kõnes ütles Lennart Meri lisaks eelnevale suurejooneliselt, et tema kui “riigipea kehastab Eesti Vabariiki tervikuna ja esindab maailma ees meie rahvusliku julgeoleku huve, mille üheks alajaotuseks on Eesti välispoliitika, meie rahva ja riigi hea maine.”
Täna kaheksa aastat hiljem ei ole neis sõnades põhjust kahelda. President Meri on saanud Eesti Vabariigi visiitkaardiks ja tema maine kujundajaks. Temast on saanud poliitik ja president kogu maailmale; poliitik, kellele on muuhulgas tehtud ettepanek kandideerida ka ÜRO peasekretäriks. Lennart Meri enda sõnul eelistas ta end pühendada Eestile.
Nõnda siis on president Lennart Meri teine ametiaeg läbi saanud. Ja mine tea, võib-olla tema ise ongi see tema enda poolt taga unistatud Eesti Nokia — meie kaubamärk laias maailmas.
“Peame vähemalt jooksma, et paigal püsida, et püsida riigina,” on Lennart Meri Nokia’t nõutades öelnud, meenutades üht tuntud muinaslugu. Lennart Meri üheksa aastat on selja taga — võib öelda, et tema on need tõpoolest läbinud joostes. Paigalseis Eesti riigi ja presidendi institutsiooni arengus on ju kindlasti ületatud.
