Inglismaal tuuakse aga kodudesse uhked kuused, kaunistatakse hoolega ja lapsed saavad üldiselt kingitused õhtul enne magamaminekut. Lapsed kirjutavad jõuluvanale ka kirju, saadavad kirjad ära postiga või siis põletavad kaminas, sest jutud käivad,et jõuluvana siis loeb suitsu pealt jõulusoovid.
Kätlin Norrast
Norra jõulud on laste jaoks küll pisut teistsugused, kui meil. Näiteks kinke ei too mitte jõuluvana vaid need tekivad ise kuuse alla ja neid on seal palju. Luuletusi lapsed pähe õppima ei pea, lihtsalt harutatakse pakke lahti.
Lasteaedades peetakse pudrupidu, ehk grøtfest’i. Kõigil on päkapikuriided või miskit punast seljas, põsed punaseks joonistatud ja tedretäpid näo peal. Lõunaks keedetakse riisiputru, mida süüakse moosi, kaneeli, suhkru või lihtsalt võiga, pudrupoti sisse peidetakse üks mandel, kes selle oma taldrikust leiab, saab kingituseks martsipanist põrsa .
Ja suur pidu on veel Luciafest — laule ja jõulunäidendit harjutatakse pikalt, peopäeval on kõigil pikad valged Luciasärgid seljas, sädelevad pärjad peas ja küünlad käes. Peale etendust süüakse Lussekatter’eid ja juuakse glögi. Lussekattid on safranisaiakesed.
Airi Indiast
Indias on jõulud rohkem kommertslik sissetoodud püha. Kingitused, söömine-joomine. Minu mehe perekonnas jõule ei peetud, nemad on traditsioonilised hindud, kelle jaoks on tähtis Diwali. Diwali ajal on sama lugu, et ehitakse kodud, tänavad, käiakse külas ja süüakse-juuakse hästi, tehakse kingitusi. Jõule peavad Indias pigem seal elavad kristlased ja suurlinnades võib seda jõulumelu näha kommertslikel eesmärkidel. On ka sellised modernseid perekondi, kes tähistavad ka kodus midagi jõuludesarnast.