Näiteks Tallinna Tehnikaülikoolis pole varasematel aastatel õpinguid alustanud kolmandik vastuvõetud kandidaatidest, umbes 300 noort, ütles ülikooli vastuvõtu ja üliõpilastalituse juhataja Aime Piht Postimehele.

Tehnikaülikooli esindaja märkis, et kui avalduste esitamise viimane kuupäev on läbi ja esmased vastuvõtutulemused selgunud, ülikoolile tõsine vastuvõtutriangel alles algab: mittetulemisest teatanute asemele tuleb pingereas tagapool olnud kandidaate asemele kutsuda, ent nendestki paljud loobuvad.

Tartu Ülikool (TÜ) katsetab tänavu viies teaduskonnas ja kümnel erialal uutmoodi vastuvõtusüsteemi. Nn lävendipõhise sisseastumise puhul garanteerib ülikool õppekoha kõigile kandidaatidele, kelle riigieksamitulemuste põhjal arvutatud punktisumma ületab kehtestatud piiri ehk lävendi.

Kui see plaan leiab kõigi teaduskondade heakskiidu, hakatakse tudengeid sel meetodil vastu võtma juba uuest aastast.

Lävendipõhine vastuvõtt ja sisseastumisavalduste hulga piiramine üheni, mille saabki anda vaid ühte kõrgkooli, peaks lihtsustama vastuvõtukorraldust nii tudengite kui kõrgkoolide jaoks.

TÜ õppeprorektor Tõnu Lehtsaar märkis, et kui kõik Eesti kõrgkoolid läheksid üle lävendipõhisele vastuvõtule, ei tarvitseks tudengeil enam mööda riiki rännata ja igale poole avaldusi jätta. Pärast riigieksamitulemuste selgumist oleks igal noorel kohe selge, kuhu ta oma hinnetega õppima pääseb. Ei mingeid pingeridasid ega segaduses ootamist.

“Praegu tekitame liiga palju valikuid, tekitame segadust ülikoolides, tekitame segadust üliõpilaskandidaatides,” rääkis Lehtsaar. “Kuidas üliõpilaskandidaadid paika loksuvad, on kaootilise protsessi tulemus.”

Piht nentis, et kui TÜ eksperimendi tulemused sügisel selguvad, on ka tehnikaülikool valmis lävendipõhisele vastuvõtule üleminekut kaaluma.

Ka Eesti Põllumajandusülikooli õppeprorektor Hardi Tullus, kes küll lävendipõhise vastuvõtu poolt sõna ei võtnud, on seda meelt, et kõrgkoolide vastuvõtutingimusi tuleb lihtsustada ja ühtlustada.