Lemmikloomade pidamine äratab vastakaid arvamusi. On inimesi, kes peavad lemmikloomi väikesteks karvasteks inimesteks ja see võib kahes suunas edasi areneda: ühest küljest arvatakse, et kassile mõjub "vangistus" 50- ruutmeetrises korteris samamoodi, nagu see mõjuks inimesele. Oma soovid ja tahted projitseeritakse loomale ja arvatakse, et kuna loom ei saa käia oma tahte kohaselt väljas (näiteks rokiklubis joomas), siis ta kannatab rängalt. Tegelikult piisava mänguruumi, mänguasjade olemasolu, söögi, puhta liivakasti ja inimkontakti olemasolu korral ei kannata. Teine variant on see, kus kassidele-koertele hakatakse kleidikesi selga panema a la Paris Hilton või "Arukas blondiin". On inimesi, kes igasuguste lemmikloomatamise peale viltu vaatavad ja leiavad, et see on loomade piinamine. Miks ja kuidas täpselt, jääb lahtiseks, aga eks igaühel ole õigus arvata, mida soovib.

Küll on aga lemmikloomade (pidada neid siis või mitte) suhtes võimalik olla kuritahtlikult hooletu ja muretu. Ma ei räägi siinkohal loomade peksmisest, näljutamisest või hooletusse jätmisest a la Marge Arumäe. Ma räägin sellest, et inimestel on kombeks oma kasse pidada vabakäiguloomadena (nagu sissejuhatuseski mainitud). Paljud loobuvad sellest peale esimese lemmiklooma kadunuks- või auto alla jäämist. Samas nii mõnedki (ka minu tuttavate seas) võtavad lihtsalt surnud või kadunud kassi asemele uue ja tsükkel algab südamerahuga otsast peale. Kassi eest hoolitsetakse, kasvatatakse teda, õpetatakse inimesi usaldama, paari aasta pärast jääb kass kadunuks, võetakse jälle uus hing ja elu rikkuda... Milliseid väärtushinnanguid õpetab see näiteks lastele? Kuhu on jäänud juba "Väikesest printsist" pärit mõttetera, et sa vastutad selle eest, kelle taltsutad? Tema heaolu, elu, käekäigu eest? Huvitav, et kass visatakse ööseks linnatänavatele elu ja surma eest võitlema, aga kui keegi teeks sama 10-12-aastase lapse või dementse vanainimesega, siis saaks sellest kohe esikaaneuudis.

Minu arvates on loomade vabakäigul pidamine õigustatud ainult siis, kui esiteks on tagatud looma ohutus ja teiseks loomad ei häiri teisi inimesi. Mõlema kombinatsiooni leiab aga suhteliselt harva. Arvan nii ka näiteks linnutoitjate kohta, kes naabrite palve peale toitmine lõpetada, seda ei tee - isegi näinud linnuroojaga kaetud aknalauda ühes üürikorteris, kus ma elasin. Ülalt naabrid toitsid linde, linnukesed kergendasid ennast ja saadus maandus minu aknalauale. Õnneks kolisin sealt varsti ära.

Kasside ohutus ei ole vabakäigupidamisel enamasti tagatud. Eriti just linnas, kus hoovialal võib sõita kuni 20km/h ja ega kassid ei piirdu ju hoovialadega - olen küll näinud kasse kas või Narva maanteel või Pärnu maanteel autode vahelt läbi jooksmas. Kasse ohustab mitte ainult auto alla jäämine, vaid ka pahatahtlike inimeste või hulkuvate koerte ohvriks langemine. Kui liikuva auto eest õpib nutikam kass peale paari ehmatust eemale hoidma, siis muidu poputatud kodukassil pole mingit põhjust eeldada, et need kaks lähenevat poisikest, kes sarnanevad nii kodus olevatele noorperemeestele, ta kinni püüavad, kilekotti panevad ja auto sumbuti külge seovad lihtsalt selleks, et näha, mis juhtub.

Samuti pole tegelikult ka harvad juhud, kus ilus vabakäigukass kaduma läheb ja hiljem selgub, et keegi pidas teda hulkuvaks kassiks ja võttis endale. Kuidas sellist delikaatset olukorda lahendada? Selline juhtum oli ka mu lähedal tutvusringkonnas hiljuti - kuus kuud peale endale näiliselt hulkuva kassi võtmist ilmus välja kassi "omanik", kes kassi tagasi nõudis. Kassi uus omanik saatis vana omaniku pikalt - kass oli hoolitsemata, tokerjas, tõenäoliselt vaktsineerimata, polnud tal kiipi ja kass oli ka steriliseerimata. Õnn, et mu tuttav võttis antud kauni isendi endale - tõenäoliselt oleks kass praeguseks juba pudruks sõidetud, sest toimumise asukoht oli kesklinn.

Kasside vabakäigul pidajad õigustavad ennast enamasti "looduse ilu" argumendiga: see oligi loll kass, kes auto alla jäi, looduslik valik! Kassid jäetakse vaktsineerimata ja enamasti isased kassid jäetakse ka steriliseerimata: samuti looduse ilu! Pulmitamine on ilus, selle takistamine on looduse ringkäigu takistamine! See, et see "ilu" toodab tosinate kaupa samuti enamasti surmale, haigustele ja hukkumisele määratud uusi näruseid elusid, ei huvita enamasti kedagi.

Maapiirkonnas peab see evolutsiooni ja looduse ilu argument isegi pisut paika: see peab ikka tegelikult loll kass olema, kes näljase rebase eest puu otsa ei märka joosta. Kuigi, tegelikult, miks peaks üks kass, kes on oma olemuselt juba üsnagi kunstlik eluvorm, aretatud "armsaks" (ja kohati-tõuti sisearetuse tõttu ka üsna haigeks ja lolliks ja tigedaks ja saamatuks), kelle instniktid ei ole enam samad, mis oleksid looduslikul liigil, kartma rebast? Võibolla lõhnab rebane sarnaselt kodukoerale... Siinkohal fakt looduse ilu austajatele: looduses kasse ei ela. On kassiga sarnaseid liike (näiteks rookass), aga kassid on aretatud ja selle aretamise käigus on nad kaotanud suure osa oma instinktidest ja on tegelikult ka meie looduses invasiivne võõrliik, kelle vastu näiteks lindudel pole mingit kaitset. Vähemalt lindude pesitsusajal võiks kassi kinni hoida, aga kus sa sellega, looduse ilu...

Vabakäigukassi steriliseerimata ja vaktsineerimata jätmine on aga lubamatu tegu. Jätke iseennast või oma lapsi vaktsineerimata, kui tahate tingimata esimese astme kontakti sellega, milline näeb välja lastehalvatus või teetanus, aga ärge tooge loomadele, kes ei saa enda eest ise head seista, rohkem kannatusi kaasa kui te juba toote oma külma kalkuse ja hoolimatusega.

Loomade vabakäigu proponentidele aga ütlen, et kui teid see looduse ilu ja brutaalne ehedus nii väga võlub, siis las ma võtan koera, sellise 80-kilose kaukaaslase, ja söögi pealt kokkuhoidmise mõttes lasen selle koera öösiti hulkuma. Las sööb teie kasse kõhutäiteks, looduse ilu ju ometigi? Lõvi murrab kitsekest, hundike murrab lambakese... Ja kui teile see mõte ei meeldi, et mõni koer teie kassi nälja pärast murrab ja sööb, siis miks k'radi pärast te jahute midagi looduse ilust ja oma kassi heaolu eest üldse head ei seisa? Õppige vastutama elu eest!