Üle 25 aasta vändatav komöödia teeb Eesti filmiajalugu

 (1)

Aasta lõpus valmiv komöödia, milles seiklevad teleseriaalist tuttavad Maie ja Valdur, on esimene täispikk mängufilm, mis võetakse täies mahus üles digitaalkaameraga.

Populaarse teleseriaali “Vanad ja kobedad” ainetel kirjutas originaalstsenaariumi Peep Pedmanson, komöödia võtted algasid üleeile Mulgimaal.

Filmi ühe produtsendi Tõnis Haaveli sõnul salvestatakse kogu materjal esmalt digitaalselt, monteeritakse arvutis ja alles seejärel läheb käiku filmilint.

Nii saab korraga võtta üles rohkem duubleid, kulutamata kallist negatiivfilmi. Võtterühm kasutab üht digitaalkaamerat, kuid mõned võtted tehakse samaaegselt ka filmikaameraga. Haavel ütles, et maailma suured filmitootjad kasutavad viimasel ajal just sellist tehnoloogiat — nii toodeti näiteks “Tähesõdade” värskeim osa ja praegu meie kinodes linastuv Prantsuse põnevik “Vidocq”.

“USAs räägitakse juba järgmisest sammust ehk siis sellest, et filme ka digitaalselt näidata, loobuda üldse kinoprojektoritest. Aga vähemalt meil läheb selleni veel aastaid,” mainis produtsent.

Nii välis- kui stuudiovõtted

Filmivõtted toimuvad Viljandimaal, Otepääl ja Tallinnas, lisaks ka stuudios. Lõppvariandis poolteist tundi kestva komöödia täpne pealkiri selgub võtete lõppedes, tööpealkirju on kaks: “Seiklusjutte maalt” ja “Vanad ja kobedad saavad jalad alla”. Inglise keeles saab pealkirjaks arvatavasti “Made in Estonia”.

Film peaks valmima novembris, esilinastus on kavandatud detsembrisse.

Filmi rezhissöör on Rando Pettai, operaator Mait Mäekivi, stsenarist Peep Pedmanson, produtsendid Kaupo Karelson ja Tõnis Haavel. Osades lisaks Henrik Normannile (Henrik Normann, Maie, Väino) ja Madis Millingule (Madis Milling, Valdur, Silvi) Peeter Oja, Viire Valdma, Marko Matvere, Jan Uuspõld, Sepo Seeman, Egon Nuter jt.

Filmi tootmise eelarve on ligi seitse miljonit krooni, millele lisandub Haaveli hinnangul veel marketingikulu.

“Teeme sama kallist filmi, kui läks maksma Eesti märk, loodetavasti jääb publik sellega rohkem rahule,” ütles Haavel.

Eesti Filmi Sihtasutus (EFS) toetab komöödiat 3,4 miljoni krooniga, ülejäänu tuleb erakapitalilt, mis on Eesti kohta hea näitaja. “See on seotud suure riskiga, kuid üritame tõestada, et Eestis on võimalik teha kassafilmi, ja mitte ainult Eesti vaatajale,” lausus Haavel.

Rahvalik komöödia

EFSi peaekspert Jaak Lõhmus peab loomulikuks, et lisaks kunstiliselt nõudlikule ehk siis rahvusvahelistele festivalidele suunatud elitaarsele filmile toetatakse ka laiemale publikule suunatud mängufilme.

“Ka rahvalik komöödia on osa filmikultuurist,” selgitas Lõhmus. “Ettevõtmine on tervitatav kinoskäimise kultuuri silmas pidades — tegijad loodavad tuua saali need, kes viimastel aastatel kinost täiesti võõrdunud.”

Viimased kinokomöödiad valmisid Eestis veerand sajandit tagasi, kui Eesti Telefilm väntas ülipopulaarse “Siin me oleme”.