Millest minu hetkeline erutus sel teemal? Olen kahekümnendates noor naine, vaba ja vallaline, otsin kaaslast. Olen viimasel ajal lühema või pikema perioodi jooksul kohtamas käinud mitme omavanuse poisiga ja üksikemade lastest hoian ma selle kogemuse põhjal nüüd ja igavesti eemale. Mina otsin enda kõrvale meest, mitte hädavarest. Eeldan oma tulevaselt kaasalt elementaarset viisakust ja suutlikust ise endaga hakkama saada ning oskust probleeme lahendada, mitte nende eest kiljudes minema joosta.

Jah, mul ei ole veel lapsi. Seepärast ma ka ei tea, mis vägi sunnib üht keskealist prouat oma kahekümne viie aastase poja küljes kümne küünega kinni rippuma. Miks peaks ema oma täiskasvanud lapsele igal õhtul kindlal kellaajal helistama ja hingepõhjani solvuma ning ämbritäie pisaraid valama, kui pojake juhtub samal ajal olema tütarlapsega kinos ja ei saa kohe kõnele vastata.

Mis eesmärk on suvalisel hetke ja etteteatamata poja korteri uksest sisse marssimisel ja teatamisel, et “ma tulin nüüd külla, mis te siin kah teete?” Kontroll? Armukadedus? Abitus?

Arusaamatuks jääb ka paljude mammade suutmatus õpetada oma pojale koristamist ja elementaarset viisakust. Jalad ei käi söögi ajal (ega tegelikult üldse mitte) laua peal. Toit ei teki kappi ja lauale iseenesest ja mustad nõud ei pese end ise puhtaks. Rääkimata mustapesukorvi olemasolust teavitamisest ja isiklike hügieeniharjumuste kujundamisest.

Samuti olen märganud üksikemade laste puhul suutmatust lahendada probleeme ja ise otsuseid vastu võtta. Iga väiksema küsitavuse puhul tõmmatakse emmele traati, kõik suuremad otsused arutatakse läbi mitte oma teise poole (ehk minuga), vaid kalli emmega, kes teab alati, mis tema pojakesele parim on.

Milleks kasvatada oma lastest hädavareseid? Ahviarmastus ei kompenseeri isa puudumist, minu meelest on just vastupidi — teeb lapsele suure karuteene. Ülearmastatud memmekatel on väga raske tulevikus enda kõrvale normaalset kaaslannat leida, sest ükski moodne naine ei viitsi olla ärahellitatud kaisukaru teenija! Samuti ei ole ühelgi naisel huvi lisaks lastele ja kassile hakata ümber kasvatama ka täiskasvanud meest.

Vabandan juba ette nende üksikemade ees, kes on suutnud oma poegadest kasvatada normaalsed täiskasvanud mehed, kes saavad ise endaga hakkama ega peitu pidevalt emme tiiva alla. Respect — te olete tublid ja eeskujuks teistele. Ahviarmastusega oma lapsi lämmatajad aga palun õppige neilt!