Ühtne Eesti: Täna katkevad vastikud parteikombed
Enne tänast Saku Suurhallis toimuvat Ühtse Eesti suurkogu on kired laineharjal. Ootused on erakordselt kõrged.
Seesama Delfigi avaldas möödunud nädalal kokku 11 (!) uudist "Ühtse Eestiga" seotud projektide kohta, kaameramees pildistas poolsalaja kahte üritust, intervjueeriti kõiki rohkem ja vähem üritusega seotud inimesi jne.
Meid on rünnatud nii IRLi, Keskerakonna, Reformierakonna kui ka sotside poolt. Ja kõik need erakonnad on samal ajal püüdnud meid ka ära kasutada.
Markantseim näide on Edgar Savisaare Ühtset Eestit toetav blogipostitus, millele tehakse juba eraldi bännerireklaamigi. Jälle poliittehnoloogia, mille eesmärgiks on imeda ennast rahva algatuse külge ning sealt siis valitsusele hambaid näidata.
Viis, kuidas uppuva eelarvega pealinna linnapea Savisaar lubab meile oligarhina rutsa visata, on kurb ja piinlik. Õnneks me ka ei muretse. Tegemist on ju mehega, kes oma teatritele antud lubadusi pole kunagi täitnud.
Kuid Savisaar pole ainuke. Sugugi mitte vähem küünilisemad ei ole ka teiste erakondada juhtfiguurid. On juba näha, kuidas püütakse teadlikult üritust torpedeerida. Oleme ise teadlikult hoidnud väga madalat profiili, kuid samas on erakonnad teinud kõik endast oleneva, et ühiskonna ootused väga kõrgeks ajada, et hiljem oleks hea öelda: "Ei olnud ju üldse see!"
Vaatamegi nüüd lähemalt nelja võimalikku põhietteheidet pärast 7. maid.
1. Üritus kukkus läbi, sest loodi erakond.
Sellele etteheitele kirjutavad alla ilmselt ennekõike need, kes loodavad, et Ühtse Eesti suurkogu jääb teatriprojektiks. Algusest peale on nii mitmedki erakonnad sildistanud meid "pullina" ja "performance'ina", suutmata näha meis tõelist rahvaliikumist.
Hirm on see, mis neid juhib, mitte julgus tunnistada oma vigu. Me ei soovi kedagi võimult kukutada, sest meie eesmärgiks ei ole võim. Aga me soovime kaasa tuua muutuseid. Kui praegused erakonnad ei ole muudatusteks võimelised, siis ei saa vastutust kellegi teise kaela lükata. Uue erakonna loomine on selleks tänases Eestis ainus võimalus.
Kas saab seetõttu üritust läbikukkunuks lugeda? Kindlasti mitte, kuna me pole kordagi kusagil öelnud, mis 7. mail juhtub. Kõik oletused on tehtud oletajate poolt ise. Lootus, et erakonda ei sünni, on nende, mitte meie lootus.
2. Üritus kukkus läbi, sest erakonda ei loodud
Erakonna loomist ootavad ilmselgelt tuhanded ja kümned tuhanded, kes on tänase Eesti võimumängudes pettunud. Mis saab siis, kui täna õhtul erakonda ei sünnigi? Raske on spekuleerida, kuid tundub, et rahulolematus on kasvanud nii suureks, et mingil hetkel sünnib uus erakond või poliitiline liikumine kindlasti.
3. See oli kõik osa erakonna X valimiskampaaniast, küll te näete!
Just-just. Me oleme IRLi sabarakud, Keskerakonna tallalakkujad, Reformierakonnale pugejad ja sotside kintsukaapijad. Sedavõrd vastuolulised hinnangud näitavad veel kord, milline paanika on seoses "Ühtse Eestiga" parteides puhkenud.
Kuid on see ainult võimuiha, mis sääraseid spekulatsioone kütab? Või on see suutmatus näha, et rahvas võib tõesti hakata kõnelema ka iseenda eest – mitte kedagi teist esindamata? Meie selja taga ei ole kedagi teist, oleme ainult meie ja Eesti rahvas.
See ei ole kampaania, mida me teeme. See on poliitika, ja poliitikat ei tehta kampaaniatega, vaid mõistuse ja südamega. Kui mitte enne, siis vähemalt järgmisel kevadel saab aga selgeks, et Ühtne Eesti ei ole kunagi esindanud ühtegi erakonda, vaid ikka ja jälle ainult seda, millesse usume.
4. Sõnum jäi segaseks!
Seda oleme juba praegu kuulnud. Mõned ütlevad, et ootavad juhiseid, kuidas edasi elada. Teised tahavad meelelahutust. Ühed igatsevad kompra paljastamist, teised hariduslikku aspekti.
On neid, kelle jaoks on õhtu kordaläinud ainult siis, kui toimub meeletu show. On neid, kelle jaoks on õhtu ebaõnnestunud, kui seal toimub mingigi karneval. Ent üks suurkogu võib kanda endas väga erinevaid sõnumeid.
Jah, me teame, et senised parteide kongressid on täitnud kahte peamist eesmärki: senise juhtkonna võimu põlistamine ning ajakirjandusele oma sõnumi edastamine, ja mingite muude mõtete jaoks seal kohta ei ole.
Kuid täna õhtul Saku Suurhallis see eemaletõukav komme katkeb. Seda me lubame. Täna õhtul toimub suurkogu, kus lastakse rääkida rahva häälel.
Kus kõlavad mõtted, mis on meie kõigi peades. Ja muidugi on need mõtted vastuolulised, keerulised, omavahel läbipõimunud, isegi vastandlikud. Seetõttu ei saa ka suurkogu sõnum olla üks ja kindel – etteotsustatud valmis pakett, mis ei kõneta kedagi.
Meie suurkogu sõnum tuleb vastuoluline, võite selle peale kindlad olla. Sest me ei räägi poliitikute, vaid rahva keeles.
Ja pange tähele. Rahvas võtab meid kuulda. Sest ta on juba meid kuulda võtnud!
