Ühiskondlik lepe ja euroreferendum

Vaid poolteist nädalat tagasi ütles Ühiskondliku Kokkuleppe Sihtasutuse esimees Andra Veidemann “Eesti Päevalehele”: “Oleks hea, kui lepe saab allkirjad enne 14. septembrit. Võimalus selleks on olemas. Need kaks otsust peaksid teineteist toetama.”

Kuigi leppe teksti osas pidid osapooled langetama otsuse teisipäeval, see on 9. septembril, andis esmaspäevane päev märku, et nii ruttu lepe siiski ei sünni ning vaidlusi jagub pikemaks ajaks. Tundub, et poliitikud on taibanud, et ühiskondliku leppe kiirustav sõlmimine vahetult euroreferendumi eel olnuks vindi ülekeeramine niigi propagandast ja poliitilistest kirgedest tulvil nädalal.

Sellele viitavad kaks selget märki. Kõigepealt Riigikogu Rahvaliidu fraktsiooni tänane avaldus, milles ei olda rahul arutelu puudumisega ühiskondliku leppe lühivariandi koostamisel ega soovita selle praegusele tekstile alla kirjutada.

Teiseks märgiks on president Rüütli tänane kõne Riigikogu sügisese istungjärgu avamisel, kus ta rääkis küll leppe sõlmimise vajadusest, ent jättis tähtaja lahtiseks.

Siinkohal tuletame meelde, et esmakordselt püstitati eesmärk sõlmida rahvuslik kokkulepe juba 1994. aasta novembris Maarahva kongressil. Edasi tuli pikem vaikuseperiood, kuni 2001. aasta sügisel puhusid algatusele uue elu sisse ja said leppe patroonideks president Arnold Rüütel ja suurärimees Aadu Luukas. Ning tänavu 20. veebruaril kirjutasid 39 osapoolt alla Eesti Ühiskondliku Kokkuleppe memorandumile.

Ometi pole leppe valmimine kuigi libedalt kulgenud ning lisaks meediale on kritiseerijate hulgas olnud poliitikud erinevatelt pooltelt, Jaak Allikust Lauri Vahtreni.

Ühiskondliku leppe projekti lugedes kohtab palju häid mõtteid ja ilusaid sõnu, aga enamik sellest on erinevate parteide valimislubadustest juba läbi käinud, kusagilt loetud ja kuuldud. Tahaks hoopis teada, mida taolise leppe allakirjutamine tegelikult annab, kas tavaline ettevõtja ja tööline saavad suuremateks sõpradeks kui seni, nii nagu nende esindajad soovivad? Või hakkavad erakonnad omavahel vähem kaklema?

Põhimõtteliselt on algatus ilus, ent praegu pole selle sõlmimisega mõtet kiirustada. Kuna paratamatult tuleb kogu tekst ikkagi vastavalt euroreferendumi tulemusele üle vaadata ning mõnigi rõhuasetus võib muutuda. Ja tuleb arvestada, et kui kellelgi õnnestubki kokku kirjutada midagi, mis kohe kõikide huve arvestab, siis selle elluviimine eeldab muutusi mitte ainult ühiskondlikul, vaid ka inimlikul tasandil.

Laiemas tähendus on ju ühiskondlik kokkulepe ka piibli kümme käsku. Aga antud hetke Eesti kõige olulisem ühiskondlik kokkulepe on euroreferendum.