Veel paar aastat tagasi võis näha võidusõite, kus vihma kallas nagu oavarrest ja mõni mees tõusis nii omasõidusoskuste poolest eriti silma ning kohaliselt kümneid kohti. Nüüd kärutati Malaisias turvaauto taga niikaua, et aastaaeg hakkas juba vahetuma!

Aga see, et Märten Lõhmus end võhikuks nimetab on muidugi absoluutselt õige. Kas pole vormelit varem vaadanud või milles asi, aga lause “eksmaailmameister Damon Hill sõitis pea alati kohe välja kui mõni piisk maha sadas” näitab just seda. Ja et “maailmameistriks tulles vedas ilmaga”? Oh-oh… kus on olnud Teie silmad?

Ei väida, et Hill oleks olnud “rainking”, aga ks vihmaga sõitis ta fantastilisi sõite. Meenutagem. 1994 Jaapani etapp vihmaga tegi Damon Hill asjatundjate arvates ühe oma parimatest sõitudest kui lausvihma ja märja rajaga mees-mehe võitluses võitis võimsalt kõigi poolt kiidetud-armastatud Michael Schumacheri.

Maailmameistriks tulemise aastal 1996 Brasiilia etapp algas paduvihmas ja Hill võitis kõiki ringiga (taas Schumacher kaasaarvatud).

1996 Monaco etapp — poleks auto mootor üles öelnud, oleks Hill võitnud teisi vist paari ringiga. Katkestamise hetkel juhtis juba pea minutiga.

Ja viimane eredaim mälestus ehk Spa 1998 kui nimetatud härrasmees tegi kõigile tuult ja säru ning just nimelt vihmaga.

Nii. Keegi sõitjatest pole eksimatu, olgu siis kuiv või märg. Oleks kena, kui väited ja faktid oleks natukenegi kontrollitud.

Damon Hill oli ja on üks paremaid sõitjaid, seega selline halvustamine pole vajalik ega õigustatud.