Tunne Kelam: Päev, mis muutis ajalugu

 (62)
Tunne Kelam
Foto: Andres Putting

Euroopa ajaloo uus etapp algas 9. mail 1950.

Iga eurooplane on koolis õppinud seda, et Euroopa ajalugu on lakkamatute sõdade jada. Neist viimane, Teine maailmasõda, lõppes arusaamaga, et senises stiilis jätkamine on ummiktee - ees terendas kogu Euroopa tsivilisatsiooni häving tulevases tuumasõjas. Konkreetselt ähvardas 64 aastat tagasi oht, et Stalin laiendab Nõukogude Liidu tervele Euroopale.

9. mail 1950. aastal söandas üks mees alustada Euroopa poliitika paradigma muutmist. Prantsuse välisministri Robert Schumani esitatud deklaratsioonist algas tänase Euroopa sünd, millega välistati alatiseks liikmesriikide vahelised relvakonfliktid ning probleeme hakati lahendama huvide ja võimaluste ühendamise, mitte vastandamise alusel.

Selle Euroopa saatust põhimõtteliselt muutnud lahenduse võimaldas Schumani kavandatud „imevõti", mis koosnes kahest osast. Esiteks - senise üksteisega konkureerimise ja endassetõmbumise asendamine vastastikuse avatuse, tollitõkete kaotamise, ressursside ühendamise ja neist ühise kasusaamise mudeliga.

Teiseks - „imevõti" sai toimida üksnes ehtsa demokraatia tingimusis. Seega on kõik ühineva Euroopa liikmed kohustatud toimima inimõiguste ning vabaduste kaitsel, mis välistab ühe riigi huve teistele pealesuruvad diktatuurid.

Uue ühineva Euroopa "isade" hulgas olid Itaalia peaminister Alcide de Gasperi, Lääne-Saksa kantsler Konrad Adenauer, Belgia välisminister Paul-Henri Spaak ja esimesi idee toetajaid oli ka Winston Churchill.

Seotud lood:

Nüüd, mil 1950. aastal sügavalt okupeeritud ning maailma kaardilt kadunud Eesti Vabariik tähistab oma kümnendat aastat täisõigusliku liikmena Euroopa vabade rahvaste ühenduses, on tuleb sügavamalt kui kunagi varem mõelda sellele, et Robert Schumani kavandatud Euroopa Liit oli algusest peale mõeldud mitte üksnes majandusliku koostöö ja konfliktide vältimise organisatsioonina.

Selline ajaloo käiku muutnud koostöö rajanes algusest peale püsiväärtustele. Nendeks on jätkuvalt Euroopa ühtne vaimne ja kultuuripärand, mis võrsub esmajoones kristlikust arusaamast iga üksikisiku ainulaadsusest ja võõrandamatust väärikusest, kõigi võrdsusest ja vabadusest ning solidaarsusest. Aastal 2014 vajame sellist solidaarsust enam kui kunagi varem.