Tunne Kelam: Eesti peab nõutama digi- või energiavoliniku portfelli

Euroopa Komisjoni moodustumine võib tunduda suur poliitpusle, kus liikmesriigid võitlevad endale meelepäraste portfellide eest. Tegelikult on kõige olulisem küsimus kellest saab uue Euroopa Komisjoni president, sest just tema kujundab ka oma nägemuse sellest, millised portfellid üldse luua.

Seejärel algab suur „pasjansi" ladumine, mille käigus jaotatakse liikmesriikide valitsuste lähetatud volinikukandidaadid haldusalade järgi. Jagatakse portfelle ja peetakse paralleelselt läbirääkimisi liikmesriikidega. Lisaks volinikele on selle juures oluline ka Euroopa Liidu nn tippneliku jaotus - lisaks EK presidendile tuleb kooskõlastada EL kõrge välisesindaja ametikoht, Euroopa Ülemkogu eesistuja (EL president) ning Euroopa Parlamendi presidendi amet.

Praeguste prognooside kohaselt saab Euroopa Komisjoni uueks presidendiks kõige tõenäolisemalt Euroopa Rahvapartei ning seeläbi ka IRL-i kandidaat Jean-Claude Juncker. Ei ole selge, millised voliniku portfellid luuakse, küll võib laias laastus seda ette ennustada.

Portfellide jaotusega pannakse mõneti pannakse paika Euroopa Liidu poliitilised jõujooned, kuivõrd liikmesriigi saavutatud portfell peegeldab ka riigi rahvusvahelist positsiooni. See näitab, kui tõsiseltvõetav, nähtav ja usaldusväärne ta on. Kandidaatide isikute roll on mõistagi oluline, kuid ei tarvitse olla esmatähtis.

Selles kontekstis on kaks olulist valdkonda, mille saamise nimel Eesti peaks tegema kõik endast oleneva.

Eesti esimene eelistus, mille nimel töötada, peab olema energiavoliniku portfell. Euroopa Komisjonil tuleb välja töötada ka reaalselt toimiv ühtne energiaalane välispoliitika ning Eesti riigil on selle elluviimisest väga palju võita. EL peab vähendama sõltuvust Venemaa energiast ning energiaostudel tuleb tegutseda ühtsena. Vastasel juhul jääb Venemaal alatiseks võimalus oma kaarte oskuslikult välja mängides manipuleerida ja survestada kordamööda vaat et kõik riike, kelle energiaallikatest oluline osa imporditakse Venemaalt.

Eesti teine eelistus, kui energiavoliniku kohta siiski saada ei õnnestu, peaks olema digitaalteemadega tegelev volinikuportfell. Me unistame kodumaal, et Silicon Valleyks muutumisest ja eesrindliku e-riigi kuvandi jätkuvast tähelennust, ning just see portfell võimaldaks meil digivaldkonnas saavutatud edusamme palju laiemalt tutvustada ja parimal juhul juurutada terves Euroopas.

Uskuge, isegi nii igapäevased asjad nagu m-parkimine või digiallkiri kõlavad suure osa eurooplaste jaoks ulmelise muinasjutuna. Kindlasti on Eesti huvides ka digitaalse siseturu tõrgeteta töölesaamine. Tuleviku EL siseturg hakkab suuresti tegutsema just digimaailmas, seega on viimane aeg luua reaalne toimiv digitaalne siseturg.

Praegusel hetkel tuleb siiski ära oodata pühapäevased Euroopa Parlamendi valimistulemused, millest sõltub, kes saab EK presidendiks. Viimased küsitlused Euroopas näitavad selget võitu Euroopa Rahvaparteile, IRLi emaerakonnale, kelle EK presidendi kandidaat Juncker on kuulutanud, et tahab saada esimeseks digitaalseks EK presidendiks. See on võimalus, mida Eesti peaks Euroopa Rahvapartei võidu puhul kindlasti kasutama.