Me oleme rahul, et presiidium on lõpuks võtnud arvesse mitmed 16 väikeriigi poolt tehtud ettepanekutest, mis avab võimaluse kompromissideks," ütles valitsuse esindaja konvendis eurointegratsiooni büroo juht Henrik Hololei BNS-ile. Ta lisas, et see on tunnustuseks väikeriikide ühtsusele ja järjekindlusele oma positsioonide esitamisel.

Esialgu on Hololei sõnul küll tegemist üldiste põhimõtetega, detailne tekst on plaanis koostada esmaspäevaks.

Presiidium on ülemkogu presidendi ametikoha loomise asemel pakkunud välja ülemkogu eesistuja, millel oleks varasemate ideedega võrreldes piiratum võim. Taoline president tegeleks põhiliselt ülemkogu töö korraldamise ja juhatamisega.

"See on samm edasi meie poolt soovitud suunas ning välistab Euroopa Liidu presidendi ametikoha loomise, ent me jääme ootava täiendavaid selgitusi eesistuja rolli osas esmaspäevases kirjalikus tekstis. Ma ei ole ise siiski veendunud isegi eesistuja ametikoha vajalikkuses," tõdes Hololei.

Euroopa Komisjonis säilitavad ettepaneku järgi kõik riigid volinikukoha. Tagamaks komisjoni efektiivset tööd jagatakse komisjoni liikmed tõenäoliselt portfelliga ja portfellita liikmeteks. Portfelliga volinike kohad roteeruksid liikmesriikide vahel võrdsuse alusel iga viie aasta tagant, misläbi oleks tagatud suurte ja väikeste riikide täielik võrdsus. Sellise lahenduse juures laieneb sama põhimõte nii Saksamaale ja Prantsusmaale kui Eestile ja Sloveeniale, misläbi on liikmesriikide võrdsuse printsiip tagatud.

Kõigi muudatuste juures on Hololei teatel oluline tähele panna, et need ei jõustu enne 2009. aastat. See tähendab, et esimesed viis aastat osaleb Eesti Euroopa Liidus olemasolevate reeglite alusel.

Kas nende ettepanekute põhjal on võimalik konvendis saavutada konsensuslikku lõpptulemust, mida esitada Thessaloniki ülemkogule 20. juunil, on Hololei sõnul veel liiga vara öelda, kuid igal juhul on see samm lahenduse suunas.