Tsenseerimisest, salastamisest ja karistamisest - 10 MÜÜTI ACTA KOHTA

 (90)
Tsenseerimisest, salastamisest ja karistamisest - 10 MÜÜTI ACTA KOHTA
ACTA-vastane meeleavaldus TartusFoto: Leonid Nikolajev

ACTA on salajane leping, mis piirab Internetile ligipääsu ja tsenseerib veebisaite...?

1. ACTA piirab Internetile ligipääsu ja tsenseerib veebisaite.
Lugege ACTA lepingu teksti, ACTAs ei ole ühtegi lõiku, mis seda väidet kinnitaks. ACTA eesmärk on võidelda mastaapse illegaalse tegevusega, milles osalevad sageli kuritegelikud organisatsioonid. See ei tegele tavainimeste igapäevase internetikasutusega. Internetikasutajad võivad jätkata seaduslikult omandatud materjalide ja teabe levitamist internetis. Erinevalt Ühendriikides arutusel olevatest ettepanekutest (SOPA ja PIPA) ei piira ACTA inimeste õigusi internetis ega sulge veebisaite.

2. ACTA vastuvõtmisel hakatakse kontrollima piire ületavate lennureisijate sülearvuteid ning jälgima internetiliiklust.
Lepingu üks peamisi põhimõtteid on austada selliseid põhiõigusi nagu eraelu puutumatus, sõnavabadus ja andmekaitse. ACTAs on konkreetselt märgitud, et reisijad vabastatakse kontrollist, kui võimalik eeskirju rikkuv kaup ei ole kaubandusliku iseloomuga ega ole osa suuremahulisest salakaubaveost.

3. ACTA on salajane leping. Läbirääkimised ei olnud läbipaistvad ja neid peeti kinniste uste taga. Euroopa Parlamenti ei teavitatud täielikult, huvirühmadega ei konsulteeritud.
ACTA tekst on kõigile kättesaadav. ACTA läbirääkimised ei erinenud muude rahvusvaheliste lepingute läbirääkimistest. Selliseid läbirääkimisi ei peeta avalikult, kuid Lissaboni lepingus ja muudetud raamkokkuleppes on selged eeskirjad selle kohta, kuidas teavitada Euroopa Parlamenti (edaspidi „EP”) sellistest läbirääkimistest. Neid eeskirju järgiti väga täpselt. Läbirääkimiste ajal osales kaubandusvolinik Karel De Gucht kolmel täiskogu istungil, vastas kümnetele kirjalikele ja suulistele küsimustele ning kahele EP resolutsioonile ja ühele deklaratsioonile. Lisaks korraldasid komisjoni talitused Euroopa Parlamendi liikmetele mitu selleteemalist teabetundi.

Seotud lood:

Samuti on avalikkust alates läbirääkimiste algusest selle eesmärkide ja üldise suunaga kursis hoitud. Komisjon avaldas alates 2010. aasta aprillist iga läbirääkimiste vooru järel kokkuvõtvad aruanded ja läbiräägitava teksti. Komisjon korraldas teabetunde ajakirjandusele ja neli huvirühmade konverentsi ACTA kohta, millest üks peeti suisa mõni päev enne esimest läbirääkimiste vooru. Meie läbirääkimispartnerid, näiteks Ameerika Ühendriigid, Šveits, Austraalia ja Kanada on toiminud sarnaselt.

4. ACTA toob kaasa kolme hoiatuse süsteemi interneti ebaseadusliku kasutamise korral või nõude, et internetiteenuste pakkujad jälgiksid või filtreeriksid enda edastatavat teavet.
ACTA ei too interneti ebaseadusliku kasutamise korral kaasa kolme hoiatuse ega järkjärgulise reageerimise süsteemi. Samuti ei kohustata sellega internetiteenuste pakkujaid kasutajate edastavat teavet jälgima ega filtreerima. ACTA on täielikult kooskõlas alates 2000. aastast kehtiva ELi õigusaktiga (e-kaubanduse direktiiv) ega muuda sellest ühtegi
lehekülge.

5. ACTA ei võimalda vaestel riikidel osta odavaid ravimeid.
ACTAs ei ole ühtegi sätet, mis otseselt või kaudselt mõjutaks seaduslikku kauplemist geneeriliste ravimitega või mis laiemas mõttes mõjutaks globaalset rahvatervist. Vastupidi, ACTAs viidatakse selgesõnaliselt intellektuaalomandit ja rahvatervishoidu käsitlevale Doha deklaratsioonile. ACTA kohaselt jäävad patendid välja kriminaalõiguslikest ja piiridel võetavatest meetmetest.

6. ACTA eelistab intellektuaalomandi õiguste valdajaid. ACTA kõrvaldab rahvusvahelise õiguse alusel kehtivad tagatised ja erandid.
Otse vastupidi, ACTA on koostatud väga paindlikult ja selles on olemas vajalikud tagatised, mis võimaldavad osalevatel riikidel leida sobiva tasakaalu kõigi asjaomaste õiguste ja huvide vahel, kooskõlas nende majanduslike, poliitiliste ja sotsiaalsete eesmärkidega ning õiguslike traditsioonidega. Kõik ELi õiguse või intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu (TRIPs) kohased tagatised ja erandid jäävad täielikult kehtima.

7. ACTA sätted intellektuaalomandi õiguste kriminaalõigusliku kaitse kohta nõuavad ELi tasandil täiendavaid õigusakte.
ELi õigusega ei ole karistusmeetmeid ette nähtud. ACTA sätted kriminaalõigusliku kaitse kohta ei nõua ELi tasandil täiendavaid õigusakte. Võib juhtuda, et väga väike arv liikmesriike peab kohandama oma kriminaalõigust, et olla vastavuses võetud kohustustega (ACTA on ELi ja liikmesriikide kombineeritud pädevuses leping). Euroopa Parlamendi õigusteenistus on seda väga selgelt kinnitanud kahes arvamuses 5. oktoobril 2011 ja 8. detsembril 2011, vastates vastavalt INTA ja JURI komiteede küsimustele.

8. ACTA „ühtlustab tagaukse kaudu”. Akadeemilises uuringus, mis tehti Euroopa Parlamendi rahvusvahelise kaubanduse komisjoni (INTA) tellimusel, öeldakse, et ACTA nõuab muudatusi ELi täitevaktides ja/või riiklikes õigusaktides.
ACTA sätted vastavad kehtivatele ELi õigusaktidele. ACTA ei nõua ELi õigusaktide läbivaatamist ega kohandamist ning ei nõua liikmesriikidelt asjaomaste ELi õigusaktide rakendamiseks vajalike meetmete või vahendite läbivaatamist. ACTA on kooskõlas ka rahvusvahelise õigusega, eelkõige WTO intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepinguga (TRIPs). INTA uuring ei esita tõendeid ühegi konkreetse olukorra kohta, milles ACTA oleks vastuolus kehtivate ELi õigusaktide ühegi sättega, muudaks need kehtetuks või nõuaks nende muutmist. Euroopa Parlamendi õigusteenistus on seda väga selgelt kinnitanud kahes eespoolnimetatud arvamuses. Lisateave siin.

9. ACTA läbirääkimisi peeti kui iseseisva lepingu läbirääkimisi, et vältida läbirääkimisi kaasaval mitmepoolsel foorumil, näiteks nagu Maailma Kaubandusorganisatsioonis (WTO) või Ülemaailmses intellektuaalomandi Organisatsioonis (WIPO).
Komisjon oleks eelistanud arutada intellektuaalomandi õiguste kaitse probleeme WTOs või WIPOs ja tegi selle kohta mitu ettepanekut. Küsimus on aga selles, et teatavad teised nende organisatsioonide liikmesriigid olid vastu igasugustele aruteludele sellel teemal. ACTAga sätestatakse rahvusvahelised intellektuaalomandi õiguse standardid ning ka teised riigid on teretulnud selle mitmepoolse lepinguga liituma.

10. EL inkorporeerib ACTA sätted vabakaubanduslepingute sätetesse ning sunnib need sellega peale ka kolmandatele riikidele.
Ei ole mingit kavatsust niimoodi teha ja selle kohta ei ole ELi kahepoolsetel kaubandusläbirääkimistel ettepanekuid tehtud.