Spämmi osakaal maailma e-posti liikluses on ligi 98 protsenti, küberruum on täis petuüritusi. Paremal juhul meelitatakse inimest ostma aktsiaid, tervisetooteid, halvimal sihitakse tema pangaarvet või proovitakse tungida arvutisse, kirjutab Rivo Jõepere Äripäeva arvamusloos.

Nn Nigeeria kirjavahetuse positiivne areng on see, et enamik sellistest kirjadest leiab otsa juba e-posti teenuse pakkuja või organisatsiooni enda spämmifiltris. Viimase riisumise teeb arvutikasutaja isiklik e-posti sirvija. Meieni jõuab vaid murdosa soovimatust postist.

Seesama tehnoloogia evolutsioon, mis on asunud meid paremini kaitsma, on sundinud ka küberpahalasi uuendusmeelselt mõtlema. Esineb üha rohkem juhtumeid, kus ettevõtteile või eraisikuile lähenetakse personaalselt. Ohvrid saavad e-kirja personaalse pöördumisega, sisu on seotud ettevõtte tegevusega, mainitakse kirja saajale tuttavaid nimesid, fakte. Ja lõpus on siis link, kuhu soovitakse vajutada.

Viirus või troojalane ongi ühe kliki kaugusel. Kahjuks on sageli kasutud ka kõikvõimalikud spämmifiltrid, sest tegu ei ole ju enam spämmiga, vaid personaalse kirjaga - sellisega, nagu teile saadaks sõber või kolleeg.

Küberkuritegevuse niiditõmbajad ei ole enam häkkerid. Neid on vaja tehniliste lahenduste tarbeks. Sihtmärke valivad äriasjus orienteeruvad majandusinimesed, kes näevad, kus käib suur äri, ja võtavad sihikule jõukamad ettevõtted. Ja ikka personaalse lähenemisega: hiljuti murti sisse Vatikani arvutisüsteemi, kasutades e-kirju, kus pakuti kirikule annetusi. Inimlik, et sellise pakkumisega lingid avati, kuid paraku lasti pahalased süsteemi.

Tasub olla tähelepanelik - prognoosin, et lähiajal muutuvad üha sagedasemateks ründed ka Eesti ettevõtete vastu.