Üritasin plakatilt leida mõnd põhjendust, miks see niimoodi on, või lahendust majanduskriisile, kuid seda ma ei leidnud. Ainult lahmimine, muud ei midagi. Teel linna nägin veel rohelisi plakateid, mis süüdistasid koalitsiooni majanduslanguse põhjustamises ja töökohtade hävitamises. Mitte kuskilt ei leidnud ma aga plakatit positiivse programmiga, mis meid paremasse tulevikku viiks.

Õudusega tuletasin meelde eelmisi valimisi, kui sisuliste valimislubamiste asemel olid parteide reklaamikampaaniad üles ehitatud üksteise mõnitamisele ja süüdistamisele. Poriloopimine viis mind niikaugele, et kaalusin üldse valimata jätmist, kuigi olen alati arvanud, et valimised on minu võimalus oma hääl kuuldavale tuua. Õnneks sai toona kaine mõistus emotsioonidest võitu ja valimas ma käisin.

Millegipärast tundub mulle, et parteid ja poliitikud ei kavatsegi oma valijaid tõsiselt võtta ja meile oma programmide sisu tutvustada. Tundub, et kampaaniate tegemine on usaldatud itsitavate noorte meeste kätte, kes mõtlevad ideekoosolekutel välja võimalikult „ärapanevaid“ lahendusi, asjas sisusse süvenemata.

Ma ei taha teada, kes kõik süüdi on, ma tahan teada, mida poliitikud olukorra parandamiseks ette võtavad! Raskel ajal võtab üksteise süüdistamine energiat, mida tuleks kasutada hoopis lahenduste otsimiseks. Ja ma ei taha, et valimiskampaaniad aasta otsa kestavad nagu lõputu november, mis meid talve asemel ümbritseb.

Tehke ometi midagi sisulist, ärge mõelge kogu aeg, kuidas vastasparteidele ära panna. Andke teada, mis on teie partei programmis positiivset, ja uskuge, see mõjub palju ahvatlevamalt kui pidev poriloopimine.