Kolmekümnendad aastad algasid Eestile kurjakuulutavalt — maailma vapustanud majanduskriis jõudis ka siia. Tuhanded eestlased kaotasid töö, ent Konstantin Pätsi jt valitsused venitasid otsustavate sammude astumisega olukorra leevendamiseks. 1933. aastal valitsusjuhiks saanud Jaan Tõnisson astus lõpuks ebapopulaarse, ent hädavajaliku sammu: ta devalveeris juunis 1933 Eesti krooni. Tõnissoni tabas küll kriitikatuli, kuid majandus hakkas samm-sammult ülesmäge minema.

Rasked ajad on ikka ja jälle sünnitanud uusi poliitilisi liikumisi ning ka vabadussõjalased ehk vapsid olid kriisi laps. Lihtsate ja selgete väljaütlemistega saavutasid nad rahva poolehoiu. Vapside sõnum rahvale oli, et Toompeal lokkav korruptsioon on laostanud rahva ja riigi elu. Nende noor karismaatiline juht Artur Sirk tõusis komeedina poliitikataevasse, ent tema lend jäi lühikeseks.

Märtsis 1934 võttis vana rebane Päts kindral Johan Laidoneri ühes ning napsas vapsidelt nende triumfi. Ta kehtestas riigis kaitseseisukorra ja keelustas vapside liidud. Umbes 400 vapsi üle Eesti arreteeriti. Oma toonased võidud lasi Päts teistel sepistada. Majandus tervendati Tõnissoni kätega. Vapside põhiseaduse muutmise eelnõu, mille järgi Eestist pidanuks saama presidentaalne riik, kus Riigikogule jäänuks nõuandev roll, andis hiljem Pätsile ainuvõimu kogu riigis. Sama rahvas, keda Päts küüniliselt haigeks nimetas, oli rahvahääletusel oktoobris 1933 eelnõule suure enamusega jah öelnud.

Järgnevaid aastaid Eesti riigi elus on kutsutud vaikivaks ajastuks. Juba oktoobris 1934 suleti suu Riigikogul — siseminister Kaarel Eenpalu katkestas V Riigikogu istungjärgu ning seda Riigikogu enam kokku ei kutsutud. Märtsi algul 1935 peatati erakondade ja poliitiliste ühingute tegevus. Ajakirjandus allutati rangele kontrollile — võimude kritiseerimise eest ootas karistus, mis halvimal juhul tõi kaasa väljaande ilmumise peatamise. Nii näiteks juhtus mitmel korral vabameelse ajakirjaga Tänapäev.

Päts pani i-le punkti 1938. aastal, kui korraldati presidendivalimised. Valimised olid need vaid nime poolest, sest teisi kandidaate Pätsi kõrvale ei seatud. Nii vormistati, mitte ei valitud, ametisse esimene Eesti Vabariigi president Konstantin Päts.