Küsitluse järgi pääseb europarlamenti ka üksikkandidaat Indrek Tarand, keda toetab 15 protsenti vastanutest. Tarandile järgnevad üheksa protsendiga Keskerakonna esinumber, kuid europarlamendi kohast avalikult juba ette loobunud Edgar Savisaar ja sotside esinumber Marju Lauristin.

Neljandal kohal küsitluse järgi on ekspeaminister ja reformierakondlane Andrus Ansip seitsme protsendiga ja viiendat ning kuuendat kohta on jagamas omavahel opositsiooni langenud Isamaa ja Res Publica Liidu kandidaadid Tunne-Väldo Kelam ning Ene Ergma.

Euroopa parlamenti pääseb Eestist teatavasti kuus enim hääli kogunud saadikut.

EMORi küsitluse järgi on TOP12 järgnev:

Indrek Tarand: 15%
Edgar Savisaar: 9%
Marju Lauristin: 9%
Andrus Ansip: 7%
Tunne-Väldo Kelam: 5%
Ene Ergma: 5%
Jüri Ratas: 4%
Kaja Kallas: 4%
Urmas Paet: 4%
Ivari Padar: 3%
Mihhail Stalnuhhin: 3%
Yana Toom: 3%

Keskerakonna toetus on küsitluse järgi ligi 22 protsenti, sotsiaaldemokraatidel ja Reformierakonnal ligi 19 protsenti ning IRL-i populaarsus on langenud 17 protsendile.

Reformierakonna peasekretär Martin Kukk ütles Delfile, et ehkki praeguse seisuga näitavad küsitlused, et Eestit saadetakse europarlamenti esindama Mihhail Stalnuhhin või Yana Toom, on vahe Reformierakonna ja Keskerakonna vahel väga väike. "Praegust seisu ei maksa tõlgendada veel valimistulemusena ning ilmselt kaaluvad valijad hoolega, kes seisavad europarlamendis kindlalt Eesti julgeoleku ja heaolu eest," leidis Kukk.

Keskerakonna peasekretäri Priit Toobali sõnul näitab aga erakonna kõrge toetus seda, et Eesti inimesed tahvad Euroopa Parlamendi valimiste eel kuulda arutelu sisulistel teemadel – arutelu sellest, kuidas tuua Eestisse euroopalikku maksu- ja sotsiaalpoliitikat.

"Keskerakonna positiivne kampaania eristub selgelt teistest erakondadest, kes tegelevad vaenu õhutamise ning vastandumisega. Valjad ei taha kuulata vihakõnet, vaid ootavad poliitikutelt lahendusi, mis nende elujärge parendaks ning paneks piiri võimalikule ees ootavale majanduskriisile," leiab Toobal.

IRLi peasekretär Tiit Riisalo leiab aga, et Euroopa parlamendi valimiste eel on erakondade jõujooned tasavägised.

"Paariprotsendilised kõikumused jäävad mõõtmisvea piiridesse ning seega on valimistulemus veel lahtine," ütles Riisalo.

EMORi küsitlus näitas ka, et tõenäoliselt osaleb valimistel ligikaudu sama palju kodanikke kui eelmistel Euroopa parlamendi valimistel ehk 44 protsendi lähedal.