Kuigi teadlased ja spetsialistid saavad põhiosa oma erialastest teadmistest võõrkeelsest kirjandusest, ei olegi nemad üldentsüklopeedia peamiseks sihtrühmaks. See on eelkõige haritud kodanike teadmiste varamu, mille poole ka seesama ekspert võib alati pöörduda kui tal tekib vajadus täpsustada mõistet või fakti, mis ei puutu otseselt tema igapäevategevusse. Nii on üldentsüklopeedial olemas ühtaegu nii praktiline väärtus kui ka tähendus rahvuskultuuri sümbolina.
Millises seisus on tänane eestikeelne üldentsüklopeedia? Kui rääkida trükientsüklopeediatest, mille roll tänasel digiajastul ei ole kindlasti sama, mis varem, eelkõige nende kiire aegumise tõttu, siis “Eesti entsüklopeedia” viimane köide ilmus aastal 2007. Kindlasti ei saa seda teost tervikuna pidada ajakohaseks ega isegi terviklikuks, sest ilmumiseks kulus kokku 22 aastat, mille kestel jõudis muutuda ka riigikord.
Natuke aitavad hädast välja Eesti Entsüklopeediakirjastuse poolt aastatel 2001 ja 2006 turule toodud “Väike entsüklopeedia”, ent seal sisaldub siiski minimaalne hulk teavet minimaalse arvu märksõnade kohta. Eesti Entsüklopeediakirjastus on tänaseks pankrotis ja lootust, et sealt võiks ilmuda “Eesti entsüklopeedia” uus väljaanne, ei ole.
Alates 2008. aastast ilmuv “TEA entsüklopeedia” on julge algatus, mis põhineb ainult erakapitalil ja millel erinevalt “Eesti entsüklopeediast” ei olnud võimalik kasutada varasemaid andmepankasid, kuid siin avaldub ka selle nõrkus. Kolme ilmumisaastaga on jõutud välja anda kuus köidet, mis niivõrd töömahuka teose puhul ei ole sugugi halb tulemus ja mille eest on TEA entsüklopeediatoimetus ära teeninud kiituse, kuid mis ei vasta kirjastaja poolt tellijatele lubatud ilmumisgraafikule. Kui peaks juhtuma, et ühel päeval jõutaksegi ilmumisgraafikusse tagasi, mida siinkirjutaja hinnangul on võimalik saavutada vaid oluliste kadudega kvaliteedis, siis ei muuda see hetkeolukorda, kus “TEA entsüklopeediast” on võimalik leida teavet vaid F-tähe alguseni.
Digitaalsete entsüklopeediate osas on asi mõnevõrra parem, sest siin on olemas Vikipeedia, vabatahtlike poolt koostatav tasuta veebientsüklopeedia, mis mitte ainult ei kasva pidevalt (kirjutamise hetkel on seal 86 220 artiklit), vaid ka uueneb jooksvalt. Just nimelt andmete uuendamise kiirus ja lihtsus on tänapäeval digitaalse entsüklopeedia üks peamisi eeliseid trükientsüklopeedia ees, lisaks võimalus linkida artikleid omavahel ja luua seoseid teiste infoallikatega, kartmata mahtudest tulenevaid piiranguid ja tundmata vajadust järgida alfabeetilist ülesehitust.