Toomas Lepp: Meedianõukogu otsused on konsensuslikud
Briti tehnoloogiaminister lord Carter tahab selle raha anda sõltumatutele telekompaniidele, mis toodavad kohalikke uudiseid.
Hiljuti toimunud soliidsel rahvusvahelisel meediaüritusel olid tähelepanu all kohalikud uudised ja teleuudised, näiteks Londonis. Londoni lordmeer on mures, et liiga vähe edastatakse lokaalseid uudiseid.
Nii, et Tallinna soovis oma elanikele lokaalset infot pakkuda pole midagi erakordset ega poleemilist. Seda seisukohta ei jaga aga nn suur meedia – igal võimalikul ja võimatul juhul püütakse diskrediteerida nii linnalehti, Raepressi kui ka veel tekkimata elektroonset meediat. Nüüd siis vastmoodustatud Meedianõukogu. Viimased stiilinäited on pärit ERR-st, Postimehest ja Eesti Ekspressist.
Kusjuures ühe allikana kasutati järgmist Postimees Online’is avaldatud BNS uudist:
25. juunil kell 23.44 BNS
Vaatamata sellele, et Tallinna volikogus opositsioonilised Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) fraktsioonid otsustasid meedianõukogus osalemisest loobuda, on meedianõukokku esitatud rohkem kandidaate kui seal kohti on... Meedianõukogu liikmeteks on esitatud teiste seas Ester Šank, Raivo Palmaru, Rein Ruutsoo, Mailis Reps, Märt Sults, Jüri Trei, Marika Tuus, Raimond Kaljulaid ja Toomas Lepp. Reformierakonna ning IRLi fraktsioonid teatasid, et ei kavatse esitada kandidaate linnavalitsuse moodustatavasse meedianõukokku…
Eriti ilmekalt väljenduti veel kinnitamata meedianõukogu liikmete kohta aga Raadio 2 saates Olukorrast riigis (27.06), mille lõppedes Anvar Samost küsis, ei tea kas Toomas Lepp kirjutab nüüd kirja Ringhäälingu nõukogule?
Miks pidi Samost oletama, et võin kirjutada mingi kirja?
Mõtlesin selle üle pikalt ja avastasin, et Samost kasutab oma iroonilist kommentaari esitades allikana omaenda toodetud uudist, millest ta aga kuulajat ei informeerinud. Uudist võite ise ülalpool lugeda. Raadiokuulajad aga ei saanud saatest teada:
1. Et see on kirjutatud Samosti kontrollitava BNS-poolt.
2. Et see uudis ei teatanud teiste kandidaatide nimesid (Rumm, Shein, Mikko jt) , kuigi nad peitusid sõna „teiste seas“ taha.
3. Et Reformierakond ning IRL loobusid oma kandidaate meedianõukogusse esitamast.
Nii, et ise kirjutasin pooliku uudise ja ise naeran sellest saadud info üle. Kena ajakirjanikueetika küll!
Mis puutub Tallinna Meedianõukokku, siis on selle põhimääruses üks punkt, millest eelpoolnimetatud infoallikad sõnagi pole paotanud – nimelt on nõukogu otsused konsensulikud ja avalikud. Nii, et kui Hannes Rumm või Maimu Berg või Jüri Trei oma allkirja ei anna, siis ka otsust olemas ei ole. Seega on asjatu ka IRL ja Reformierakonna kartus, nagu „oleks loodav Tallinna meedianõukoda illusioon, mis kunagi keskerakondliku linnameedia sisu tegelikult tasakaalustama ei hakka.“ Needsamad eespoolnimetatud allikad – Postimees ja EE on sellest keskerakondlikkusest pasundanud juba eelajaloolisest ajast saadik, aga miskipärast ei avalda nad näiteks Priit Toobali vastulauset, kust selgub, et 15 meedianõukogu liikmest 9 sinna ei kuulu.
Pealegi on meedianõukogu otsused linnavalitsusele vaid soovitusliku iseloomuga.
Pean äärmiselt vajalikuks ka põhimääruses olevat võimalust, et nõukogul on võimalus tellida meediamonitooringuid, sh analüüse Tallinna teemade kajastamisest era- ja avalikõiguslikus meedias. Ehk see annab võimaluse muu hulgas erapooletult hinnata ka meie suures meedias toimuvat erapoolikut ja lahmivat kriitikat.
