DELFI - Värsked uudised Eestist ja välismaalt

Toomas Lepp: ERR peab lõpetama kaastööd-koostööd riigiametitega

 (51)
Toomas Lepp: ERR peab lõpetama kaastööd-koostööd riigiametitega
Foto: Andres Putting

ERRis on tööl inimesed, kes kirjutavad projektitaotlusi kuhu iganes - ministeeriumidele, Euroopa Komisjonile, ÜROle, IMFile või Araabia Ühendemiraatidele.

Delfi avaldab tuntud telemehe Toomas Lepa kommentaari Eesti rahvusringhäälingu programmi tootmise rahastamise kohta.

Kümmekond aastat tagasi, olid kõne all ETV reklaamipiirid ja kinnitati erakanalitele riigi kasuks ebarealistlikud maksud - peaaegu 2 miljonit eurot kanali kohta aastas. Riigile kuuluvale Levirale juba niigi ebarealistlike ülekandetasudele lisaks pooldas tollane Ringhäälingute Liidu juht Rein Lang ETVle ilma eranditeta 100% reklaamikeelu kehtestamist. See mõte ei leidnud kahjuks seaduses riiklikku toetust.

Praegu, kui ERRi nõukogu vaatab üsna lõdvalt seaduse § 11 lõike 2 punktile 2 ja mõned spordiliidud kasutavad seda endale raha teenimiseks, võiks kultuurikomisjon ehk uuesti ajutise reklaami lubatavust kaaluda.

Reklaami lubamine ETVs anti seadusega algselt Kultuuriministeeriumi pädevusse. Ilma avalikkust kaasamata viidi see tumedate jõudude poolt Rahvusringhäälingu nõukogu (RHN) pädevusse, kus reklaami üle otsustamine on nagu oma lapsele kommi ostmise piiramise küsimus, kuigi tegemist on riiklikult tähtsa küsimusega. Seda nii tasakaalustatud Euroopaliku ringhäälingupoliitika seisukohalt (erajaamad versus avalik-õiguslik) kui ka vaatajate õiguste eest seismisel.

Seotud lood:

Vaatajate pärast aga võitlus käibki. Kolme Eesti suurema telejaama osakaal oli 10 aastat tagasi kokku umbes 60-70%. Praegu on see umbes 40%. Eestikeelsete subtiitritega kaabeljaamad ja valikuvõimaluste suurenemine internetis teevad oma töö.

Miks peaks ERR nii palju sporti näitama?

Spordiülekannetes erandreklaamisekundite pärast võitleva ERRi nõukogu arvates nad sporti muidu näidata ei saaks. Kuigi pilk naabermaadesse (YLE, SVT jt) ütleb, et saab küll. Reklaamisekundid, mis antakse näiliselt ülekandeõiguse eest, on tegelikult häma, sest European Broadcasting Unionil (EBU) sellist reeglit kindlasti ei ole, mis avalik-õiguslikult kanalilt reklaami näitamist nõuaks. Küll aga teevad omi diile ERRiga spordialaliidud ja muud (äri)institutsioonid. Seega tegelikult ERRi aega siiski müüakse, seda võiks ju näiteks Riigikontroll uurida.

Ja miks peaks ERR nii palju sporti näitama? Kui ka mõni ülekanne sealt ära kaob, siis näitavad seda erakanalid või saab need sündmused mujalt kätte.

Muide, rahvusringhäälingu seadus ei nimeta ERRi ülesannete seas sporti mitte sõnagagi. Kõne all olevas ja tegelikult ebamoraalses seadusesättes esineb sõna sport seoses võimaliku vajadusega spondeerida üleriiklikult tähtsat spordi suursündmust.

Rahvusringhäälingu nõukogu arvates võib aga suursündmuseks tembeldada suvalisi spordivõistlusi või kultuurisündmusi. Pole aga ühtki seadusest tulenevat võimalust, et seda teha või mitte teha. Samuti tuleks lõpetada massiürituste reklaamimine kultuuri sildi all. Ka see on seadusesättest mööda hiilimine RHNi toel. Ka siin võiks eeskuju võtta YLElt.

Absoluutne sõltumatus

Tuletaksin avalik-õiguslikele apologeetidele veel meelde, et Eesti Rahvusringhäälingu Seaduses on ERRi näol tegemist riiklikku tellimust täitva organisatsiooniga. Avalik-õiguslik on vaid tema juriidiline keha. Tsiteerime seadust - rahvusringhäälingul on vaid üks eesmärk:
„§ 4. Rahvusringhäälingu eesmärk
Rahvusringhäälingu eesmärk on kaasa aidata Eesti Vabariigi põhiseadusega sätestatud Eesti riigi ülesannete täitmisele.“

See ongi ainus eesmärk ja selleks loob Rahvusringhääling programme jne.

„§ 3.Rahvusringhäälingu sõltumatus
Rahvusringhääling on oma saadete, programmide ja muude meediateenuste tootmisel ja edastamisel sõltumatu ning lähtub üksnes seaduse nõuetest.“

Niisiis loob ERR programme Eesti riigi ülesannete täitmiseks, olles selles tegevuses sõltumatu ning lähtudes sellest samast seadusest, mis sõnastab, et ta toimib Eesti riigi ülesannete täitmiseks. See on ju ometi riigi televisioon. Tehku nad missugust sisu tahes, seadus jääb seaduseks. Ja on äärmiselt mannetu lubada riigi ülesannete täitmiseks edastada õlle- ja kreemireklaame.

Sõltumatuse kohta on kenasti öelnud Kanada pagulane, üks välis-eesti liikumise alustalasid Laas Leivat: "Kuna on väidetud, et “häälekandja” peaks olema sõltumatu parteide, kitsaste huvigruppide, riigivalitsejate jt survetest ja mõjudest, siis esialgne finantseerimine ideaalselt ei peaks olema riiklik, avaliku sektori ega mingi ühiskonna sihtasutuse poolt. Selline sõltuvus on tundlik kas heldekäelise allika tujust või üldisest onupojapoliitikast. Samas olen aastatega veendunud, et absoluutset sõltumatust ja objektiivsust ei eksisteeri ajakirjanduses kuskil."

Kaasrahastamised lõpetada!

Ringhäälingute Liidu kiri sedastab Eesti Päevalehele tuginedes, et ERR (või sellega koostööd tegevad produktsioonifirmad, kelle projektipõhistes meeskondades töötavad ka ERRi enda töötajad) otsib aktiivselt oma programmile sponsortoetust eraettevõtetelt (lisaks teadaolevale praktikale sponsorlusalasest koostööst ministeeriumite ja kohalike omavalitsustega). See on vaid kinnitus, et ERR peab sisuliselt õigeks sponsorite kasutamist kogu oma toodangu ulatuses, nende aktiivset otsimist ja neile sponsorteabe edastamiseks erinevates koostööformaatides võimaluste leidmist.

ERRis on lausa tööl inimesed, kes kirjutavad palehigis projektitaotlusi kuhu iganes - ministeeriumidele, Keskkonnainvesteeringute Keskusele, Euroopa Komisjonile, ÜROle, IMFile ja Araabia Ühendemiraatidele.

Kas asutusel, mis saab riigi toetusi kümnetes ja kümnetes miljonites, et täita põhiseadusest tulenevaid ülesandeid, ei ole piinlik esineda taotlustega valdkondades, mida tal on seadusest tulenev kohustus programmi näol niikuinii käsitleda?

Kas praegu telemaastikku kontrolliv Reformierakond tõesti tolereerib olukorda, kus riigi toel pakutakse ebatervet konkurentsi erasektorile?

ERRil peab olema peale omatoodangu vaid üks võimalus – võimalus osta sisse tootjatelt programmi, mida ta vajab. Seaduse järgi on tal lausa kohustus seda teha. Igasugused muud kaasrahastamised ministeeriumidega ja kaastööd-koostööd riigiametite ning fondidega, tuleb sellisel kujul lõpetada.

Ja nüüd küsimus suurele ringile: kas Riigikontroll võiks ERRis reklaami täieliku lõpetamise algatuseks finantseerida 10-osalist telesarja ETV-s, mille sisu oleks see, kuidas riik (ERR) riigiasutustelt raha taotleb?

Kasutad reklaamiblokeerijat.

Sisu mugavamaks tarbimiseks
telli Delfi Kogupakett või reklaamivaba pakett.

Kogupakett
1€ / kuus*
Sisaldab 11 Eesti tippväljaande tasulist sisu, vähem bännerreklaame, saad jagada kuni 4 kasutajaga.
* Esimene kuu 1 €, edasi 9,99 €
Reklaamivaba pakett
2,99€ / kuus
Saad lugeda tasuta sisu ilma bännerreklaamideta. Ei sisalda tasulise sisu lugemisõigust.
 
Lisan erandi. Vaata AdBlock juhist siit
ja AdBlock Plus juhist siit.
Mõistame, et käid meie juures uudiseid lugemas, mitte reklaame vaatamas. Reklaamidest sõltub meie sissetulek ja see võimaldab meil pakkuda sulle soodsalt head ajakirjandust.