Toomas Kümmeli 11 vastuseta võtmeküsimust VEB-fondist: inimestel on õigus saada teada tõde suurvarguse kohta
Eesti Panga VEB-fondi audit
Ka pärast Eesti Panga VEB-fondiga seotud auditi tulemuste avalikustamist on väga paljud küsimused endiselt vastuseta. See tuleneb juba Eesti Panga poolt auditile seatud eesmärkidest ulatusest. Auditi eesmärgiks oli hinnata:
1. Riikliku VEB-fondi sihtasutusega VEB seotud arhiivimaterjalide säilimise ulatust Eesti Pangas;
2. SA VEB likvideerimisprotsessi raames Eesti Pangast kogutud dokumentide terviklikkust.
3. Olemasoleva informatsiooni kooskõlastamist VEB-fondi ja SA VEB tegevusele varem antud hinnangutega.
4. Eesti Panga poolt esitatud ebaõigeid andmeid sisaldava dokumendi paikapidavust.
See näitab, et keskpank seadis eesmärgiks suhteliselt konkretiseeritud kitsad eesmärgid, mis on nende kompetentsi ja võimaluste piirides. Need eesmärgid täitis keskpank laitmatult. Kuid VEB-fondiga seotud suurvarguse mõistmiseks oleks tegelikult vaja ka teiste asjasse puutunute dokumente. Pean siin eelkõige silmas Vabariigi Valitsust, Põhja-Eesti Panka ja Ühispanka.
Eesti Pank ei tee sellest tegelikult ka mitte mingisugust saladust, et nad tegutsesid enda võimaluste piires ja ei suutnud anda vastuseid küsimustele, näiteks:
1. Millistel tingimustel müüdi aastail 1997-1998 Eesti Ühispanga poolt edasi neile üleantud Eesti Panga ja Vabariigi Valitsuse nõuded?
2. Millistel tingimustel omandas nõuded TSL International?
3. Millistel asjaoludel ja kaalutlustel saadeti EP poolt Vnešekonombank’ile 5.4.1995 ebaõigeid andmeid sisaldav kiri?
4. Kas sellist lahendust kasutati vaid Vnešekonombanki’is külmutatud Eesti vahedite osas?
Eesti Panga tõdeb, et auditis käsitletud teemade täiendavaks uurimiseks puuduvad keskpangal võimalused ja volitused, seda saavad uurida vastavaid volitusi omavad ametkonnad.
Prokuratuur on teatavasti nentinud võimaliku kuriteo aegumist. Siinkohal saab prokuratuurile ette heita, et nad ei reageerinud 2004.aastal ilmunud raamatule „Isamaa rüüstajad“, kus oli toodud fakte VEB-fondi ümber toimunud kuritegudest.
Teiseks on arusaamatu peaprokurör Norman Aasa käitumine, miks ta ei reageerinud juba paar aastat tagasi kui SA VEB juhataja Rein Järvelill neid dokumente talle tutvustas. Minu teabenõudele vastates valetas peaprokurör oma ametliku esindaja kaudu, et ta ei ole varem neid dokumente näinud!
Vahur Krafti ja Siim Kallase vastamata küsimused:
Vahur Kraft ja Siim Kallas ei ole mitte kunagi tahtnud VEB-fondi puudutatavatele küsimustele vastata. Vahur Kraft oli selles suhtes halvemas olukorras, sest pidi käima mitmel korral Riigikogu ees siiski neile küsimustele vastamas. Riigikogu neid stenogramme lugeda on väga piinlik, sest Krafti valetamine on väga primitiivne, koolipoisilik ja inimlikult vastik.
2004. aastal „Isamaa rüüstajad“ raamatu kirjutamise ajal sõnastasin tollasele keskpanga presidendile Kraftile u 30 küsimust VEB-fondis toimunu kohta. Kuid kestnud venitamisele ja hämamisele saabus võidukas finaal kui tollane keskpanga pressiesindaja Janno Toots kutsus mind paljutähenduslikult ühte Tallinna kesklinna kohvikusse ja teatas pidulikult, et minu küsimused on esitatud „valest ideoloogiast lähtuvalt!“
Kui eelmise aasta sügisel siiski suudeti teleekraanil Kallasele mõned küsimused esitada, rääkis ilmselgelt ärritunud eurovolinik ilmselgeid rumalusi mis põhinesid lausvalel. Sellest ajendatuna, koostasin Kallasele terve rida küsimusi (http://kiri-eurovolinikule.weebly.com/). Tegelikult ma ei imestanud, kui sain vastuseks kategoorilise keeldumise neile küsimustele vastata. Seejärel algatasin kampaania, kus kõik Eesti ja veidi hiljem ka Euroopa Liidu kodanikud saavad neid küsimusi oma nime all Kallasele saata.
Kampaania (http://www.facebook.com/#!/events/342924195803930/) on tänaseks kestnud kolm kuud ja Kallaselt on nõudnud neile küsimustele vastamist ainuüksi tuhat sellest teadaandnud inimest!
Meil on hulgaliselt näiteid, kus meie nn poliitilisse ja ärieliiti kuuluvad tegelased jätavad kodanike ja ajakirjanike küsimustele tuimalt ja ülbelt vastamata. See näitab meie noore demokraatia nõrkust ja kodanikuühiskonna jõuetust, samuti meedia saamatust ja liiga kergekäelist alistumist taoliste tegelastele.
VEB-fondiga seotud suurvarguse peategelased*
- Siim Kallas – Eesti Panga president 23.9.1991 – 21.3.1995; OÜ R-Hooldus omanik 1998-1999
- Vahur Kraft – Eesti Panga president 27.4.1995 – 7.6.2005
- Andres Lipstok – Rahandusminister 6.1994 – 4.1995
- PEP-i järelevalve nõukogu esimees alates 6.9.195;
- Ühispanga nõukogu liige 1997 – 2002;
- OÜ R-Hooldus omanik 1998-1999
- Tiit Vähi – peaminister 17.4.1995 – 17.3.1997
- Ain Hanschmidt – Ühispanga juhatuse esimees 1992 – 2005
- Aleksandr Matt – Venemaa kodanik, TSL International juhataja
- Märt Rask – OÜ R-Hooldus omanik 1998 - 1999
- Enn Teimann – VEB-fondi juhataja kuni 31.12.1996
- Lembit Kitter – PEP-i (Põhja-Eesti Panga) juhatuse esimees
- Kadri Metsla – PEP-i, Ühispanga ja VEB-fondi raamatupidaja
- Peeter Vähi – PEP-i juhatuse esimees kuni sügis 1995
- Vladimir Mihailov – VEB-fondi juhataja alates 1997
- Uno Mereste – Eesti Panga nõukogu esimees 1992 – 1997
- Mart Opmann – rahandusminister 4.1995 – 3.1999
- Rein Lang - justiitsminister 13.4.2005 – 5.4.2011
- Jürgen Ligi – rahandusminister alates 4.6.2009
- Andrus Ansip – peaminister 2005 – 2013
*palun ette vabandust kui keegi tunneb ennast puudutatuna, et on sellest nimekirjast autori teadmatuse pärast välja jäänud.
Vastuseta küsimused:
1. Miks Eesti Pank ei läinud Moskvas asuva Välismajanduspanga (Vnešekonombank - VEB) vastu Eesti pankade korrespondentkontode külmutamise pärast rahvusvahelisse kohtusse või arbitraaži?
2. Miks Eesti Pank ei täitnud VEB-iga sõlmitud kokkulepet: „NLiidu Välismajanduspanga ja Eesti Panga vahel välisvaluutas laenude kustutamise korra kohta“, millega Eesti Pank võttis kohustuse garanteerida VEB-ist laenu võtnud Eesti ettevõtete võlgade tagasimaksed?
3. Pärast VEB-fondi moodustamist Riigikogu otsusega, pidi kuue kuu jooksul kokku tulema fondi võlausaldajate üldkoosolek, et valida juhatus. Miks Eesti Pank ei täitnud seda Riigikogu otsust?
4. Kes mõtles välja skeemi, kuidas Venemaa firma TSL International kaudu kanditi külmutatud arvetelt välja 32 miljonit dollarit?
5. Kes otsustas ja kui suurt vahendustasu maksti vahendajatele, kes pakkusid oma teeneid VEB-i korrespondentkontodelt külmutatud vahendite kättesaamisel?
6. Kas, kui palju ja kellele maksis Ühispank altkäemaksu PEP-i ühendamiseks nendel ülisoodsatel tingimustel nagu see teoks sai?
7. Kui palju TSL International VEB-i külmutatud kontodelt lahtisulatud rahast jõudis tagasi Eestisse ja kelle vahel see jaotati?
8. Kas OÜ R-Hooldus (omanikud Siim Kallas, Andres Lipstok, Märt Rask 1998 – 1999) kaudu jõudis Reformierakonna valimiskuludesse VEB-i külmutatud kontodelt ärakanditud musta raha?
9. Kas Riigikohut, KAPO-t ja prokuratuuri on mõjutatud VEB-fondi teema käsitlemisel?
10. VEB-fondiga seotud riisumise faktid ja asjaolud on ainsana teada Venemaal, kuna see oli seotud selle riigi olulise riikliku pangaga. Kas Venemaa eriteenistused on kasutanud neid andmeid sellega seotud isikute mõjutamiseks ja santažeerimiseks?
11. Ainsaks võimaluseks veel selgitada tõde VEB-fondi saagas on Riigikogu vastava uurimiskomisjoni moodustamine. Miks Riigikogus esindatud poliitilised jõud on seda torpedeerinud ja näidanud üles tahmatust asjaga tõsiselt tegeleda?
