Mina olen veendunud ja täna veel rohkem veendunud, et kõik mis selle VEB Fondiga on tehtud, on olnud vastavalt nendele seadustele mis tollal vastu võeti, vastavalt nendele kokkulepetele, mis tollal tehti ja seda on kinnitanud ju need lõputud komisjonid kes on seda uurinud. No palju võib,“ küsis Siim Kallas käsi laiutades teleekraanil (Kanal 2, Reporter, 5.10.2012).

Niimoodi pareeris Kallas süüdistusi dokumendi võltsimises ja võimalikus suurvarguses, millega kanditi vene ettevõttele 32 miljonit dollarit keskpanga ja valitsuse nõudeid Vnešekonombankas. 1995. aasta alguses oli Kallas keskpanga president. Kas Kallase väide lõpututest komisjonidest vastab tõele?

Tema erakonnakaaslane, Riigikogu liige Igor Gräzin on risti vastupidisel seisukohal: „Minu teada pole Eesti riik astunud tänase päevani ainsatki sammu, et seda VEB Fondi asja üldsusele vähegi selgitada." (Õhtuleht, 8.10.2012)
Vaatame lähemalt.

Riigikontrolli valvas silm

Riigikontroll on VEB Fondi uurinud kahel korral, 1995. aastal ja 1997. aastal ning see on ka kõik. Esimesel korral hõlmas uurimisperiood ajavahemikku 9.10.1995 – 22.12.1995 ja teisel korral 21.10.1997 – 28.11.1997. Mõlemal korral viis kontrollimise läbi Saima Strenze.

Esimese kontrolli lõpparuanne kandis pealkirja „peakontrolöri otsus“ ning kandis märget „konfidentsiaalne“. Tegelikult oli selle kontrollimise seos VEB Fondiga ainult kaudne ning puudutas valitsuse tähtajaliste 10%-liste võlakirjade ringlemist Põhja-Eesti Pangas (PEP). PEP-ile maksis Moskvas Vnešekonombanki (VEB) korrespondentkontodel blokeeritud valuutavahendid kinni Eesti Pank (103 miljonit krooni sularaha) ja Vabariigi Valitsus (emiteeris 300 miljoni krooni väärtuses võlakirju). PEAP-i hoiustajate VEB-i jäänud raha tõsteti aga panga bilansist välja ja koondati nõuetena arusaamatusse VEB Fondi ilma hoiustajatelt luba küsimata. Sisuliselt maksis riik pankadele nende külmutatud vahendid kinni, nende pankade hoiustajatele aga mitte.

Riigikontrolli hinnang oli hävitav: „..PEP ei ole talle likviidsusprobleemide lahendamiseks Vabariigi Valitsuse poolt antud võlakirju kasutanud otstarbekalt.“ Riigikontroll tõdeb samuti, et riikliku panga poolt on tehtud riigi varaga põhjendamatuid soodustusi kahele pangale – Hoiupangale ja Hansapangale.

Korralagedus VEB-is

Siinkohal on põhjust meelde tuletada, et PEP-i järelevalve nõukogu esimeheks oli Andres Lipstok. Samuti väärib meenutada, et võlakirjad läksid riigile lõpuks maksma 585 miljonit krooni. Samas aga kanditi Eesti Panga valitsuse nõuded vene firmale TSL International, kes need võltsitud andmete alusel võileiva hinna eest omandas ja VEB-i külmutatud kontolt lahti sulatas.

Teise kontrollakti sisuks oli täielikult VEB Fondi tegevus. Akt maalib pildi täielikust korralagedusest, mis fondis valitses. Samuti konstateerib akt, et täitmata oli Riigikogu otsus (20.1.1993), mille kohaselt oleks tulnud kuue kuu jooksul kokku kutsuda fondi liikmete üldkoosolek ja moodustada juhatus. Iseenesest oli muidugi kummaline ka fakt, et fondi raamatupidamist teostas suulise kokkuleppe alusel Ühispanga töötaja Kadri Metsla!

Ilmselgelt ei olnud Riigikontrollil viimasel ajal välja tulnud valgustkartvaid dokumente. Fondist sihtasutuseks muutunud VEB-i viimane juht ja likvideerija Rein Järvelill kirjeldas selle asutuse dokumendihaldust hiljuti „Lõunalehes“. „Nõukogu liikmena soovisin tutvuda sihtasutuse raamatupidamise ja sertifikaatide registriga. Minu jaoks tuli üllatusena, et need kõige olulisemad dokumendid asuvad SEB-is, sest VEB Fond oli omal ajal sõlminud lepingu PEP-iga, millega PEP kohustus pidama registrit ja raamatupidamist. Esimeseks tegevuseks oli mul nõuda, et kogu dokumentatsioon toodaks sihtasutusse. Kui dokumendid kätte saime, selgus, et need ei olnud kõige paremini ja korrektselt peetud.“

Riigikogu erikomisjoni moodustamise katse VEB Fondi uurimiseks

Ainukene katse Riigikogus VEB Fondi uurimiskomisjoni luua, toimus 2004. aastal tollase Isamaaliidu initsiatiivil. Ette rutates olgu öeldud, et eelkõige Reformierakonna väga vihase vastuseisu ja koalitsioonipartneri Res Publica vaikiva oleku tõttu jäi komisjon moodustamata.

28. juunil 2004 esitas Isamaaliidu fraktsioon Riigikogu otsuse ”Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine Riigikogu otsuse ”Nõukogude Liidu Välismajanduspangas külmutatud Eesti Pankade kontod” täitmise uurimiseks” eelnõu. Oli selge, et komisjoni moodustamise ajendiks olid VEB Fondi kohta ilmunud meediakajastused ja põhjalik raamat („Isamaa rüüstajad“, 2004). Just vajaliku informatsiooni puudust esitatud ränkade süüdistuste üle otsustamiseks ja järelduste tegemiseks rõhutati ka eelnõu seletuskirjas. Juhtivkomisjoniks määrati Urmas Reinsalu juhitud põhiseaduskomisjon.

13. oktoobril 2004 toimunud eelnõu esimesel lugemisel kandis komisjoni moodustamise põhjendused ette ja vastas küsimustele Helir-Valdor Seeder Isamaaliidust. Jürgen Ligi talle omasel ründaval viisil viitas mõni aeg varem Eesti Panga presidendile Vahur Kraftile esitatud arupärimisele: „…mis jäi Isamaaliidul sellest arupärimisest veel arusaamatuks või miks peaks veel midagi lisaks katsuma uurida, kui vastused olid nii selged ja majandusasjatundjale nii arusaadavad.“ Andres Lipstok küsis, et VEB Fondi on auditeerinud rahvusvaheline firma Deloitte & Touche ning leidnud, et kõik on korras. Nüüd tulevad mingid Riigikogu saadikud, kes julgevad selles kahelda. Tegelikult ei omanud fondist sihtasutuseks kujundatud VEB vara ega majandustegevust. Seetõttu ei olnud seal ka midagi auditeerida ja Lipstoki jutt puhas demagoogia. Näiteks raamatupidamise majandusaasta aruandes seisis „aktiva kokku“ ja „passiva kokku“ taga number null! Kasumiaruande „aruandeaasta kasum“ taga samuti null!

Reformierakonna ja Res Publica häältega tõrjuti komisjoni moodustamine. Läks kaheksa aastat, kui taas on päevakorral nii Riigikontrolli uurimine kui ka Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine. Siim Kallase avalikkusele maalitud pilt lõpututest komisjonidest, mis kõik on uurinud VEB Fondi tegevust, on lihtsalt labane vale.