Toomas Kümmel: Kallas ja Kraft - mehed, kes kõike ei mäleta...
Kallase jätkuv esinemine ja selle sisu on eriti kahetsusväärne, kui arvestada, et kõrge Euroopa Komisjoni ametnikuna on ta siiski ka teatud mõttes Eesti visiitkaart Euroopas.
Vahur Kraft Rahvasaadikutele
2004.aastal püüti Riigikogus esimest korda moodustada VEB-fondi uurimiskomisjoni. Reformierakonna eestvõttel lasti see katse Jürgen Ligi, Andres Lipstoki ja teiste tublide rahvasaadikute mõnituste saatel põhja.
20. septembril 2004 vastas arupärimisele tollane Eesti Panga president Vahur Kraft. Muuhulgas taheti temalt ka teada, miks Eesti Pank ei täitnud endise N. Liidu Välismajanduspanga (VEB) sõlmitud kokkulepet tagada sealt 1989-1991.aastal valuutalaene saanud Eesti ettevõtete laenude tagasimaksmine. Kokkulepe sõlmiti seoses VEB-i Tallinna osakonna üleandmisega Eesti Pangale, kes reorganiseeris selle Välisoperatsioonide Valitsuseks.
Muuhulgas küsiti Kraftilt: „Kuna Eesti Pank ei teinud absoluutselt mitte midagi lepingus võetud kohustuste täitmiseks, tekib küsimus, kas Välismajanduspanga otsus külmutada kuni 31. detsembrini 1991 kahe Eesti panga korrespondentkontodele laekunud valuuta oli ikka ühepoolne akt või selles on osa ka Eesti Panga tegematajätmistel.“
Keskpanga president vastas: „Eesti Pank ei ole kunagi olnud seoses N. Liidu Välismajanduspanga väljastatud laenudega ei laenuandja rollis ega ole andnud ka N. Liidu Välismajanduspangale mingit garantiid või käenduskohustusi Eesti ettevõtete saadud laenude tagastamiseks.“ Vahur Kraft valetas. Koomiliseks tegi asja aga see, et ühel küsijatest, Helir-Valdor Seederil oli selle kokkuleppe tekst ja ta küsis täpsustuseks: „Kas ma sain teie vastustest õigesti aru, et N. Liidu Välismajanduspanga ja Eesti Panga vahel välisvaluutas laenude kustutamise korra kohta mingisugust kokkulepet sõlmitud ei ole?“
Nagu koolipoiss valetamisega vahele jäänud, suutis Kraft pomiseda mingi segase seosetu vastuse: „See, mida te tsiteerisite, säärasel kujul, nii nagu juristid on asunud seisukohale, Eesti Pangal mingisugust kohustust ei ole.“
Siim Kallas jätkab eksitamist
Oma pikas ja „emotsionaalses intervjuus Eesti Päevalehele vastas Kallas ka küsimusele: „Miks Eesti Pank ei täitnud VEB-iga sõlmitud kokkulepet: „N. Liidu Välismajanduspanga ja Eesti Panga vahel välisvaluutas laenude kustutamise korra kohta“, millega Eesti Pank võttis kohustuse garanteerida VEB-ist laenu võtnud Eesti ettevõtete võlgade tagasimaksed?“
Kallas vastas: „Mina sellist lepingut sõlminud pole ja ei tea ka selle olemasolust.“
Ma arvan, et Kallas valetab, sest Eesti Panga presidendina ei olnud tal võimalik sellest lepingust mitte teada!
Kuid mis kõige kummastavam, leping, mille olemasolu Kraft ja Kallas on eitanud, asub kenasti Eesti Panga auditi käigus avalikustatud dokumentide reas keskpanga kodulehel!
Kui Kraft valetas oma valetamisi ajal, mil ta võis olla kindel, et Eesti Panga arhiivis kellegi võõrad silmad seda ei näe, siis Kallas oleks võinud vähemalt nii palju vaeva näha ja Eesti Panga kodulehele kiigata, kas seda seal juhuslikult üleval ei ripu. On see pealiskaudsus, mütsiga löömine, teiste inimeste alavääristamine või tõesti patoloogiline valetamismaania?
Kraft ja Kallas ei taha mäletada Eesti Panga kohustusi VEB-i ees
On täiesti mõistetav, miks Kraft ja Kallas ei taha Eesti Panga ja VEB-i vahel sõlmitud kokkulepet mäletada. Sellega garanteeris keskpank Eesti ettevõtete Moskvast VEB-ist saadud valuutalaenude tagasimaksmise.
Pärast Siim Kallase saamist Eesti Panga presidendiks, lõppes laenude tagasimaksmine VEB-i. See juhtus veel enne, kui VEB külmutas Eesti Panga Välisoperatsioonide Valitsuse valuuta korrespondentarve.
Teiseks valetamise põhjuseks on see, et Venemaa ei ole seda võlga unustanud ning toonud alati külmutatud Eesti pankade korrespondentkontodest läbirääkimiste eelduseks võlgu jäänud Eesti ettevõtted, kelle eest kannab vastutust tegelikult Eesti Pank. Venemaa nimetab seda endise N. Liidu sisemise valuutavõla reguleerimiseks. Aastaks 2002 oli võlg kasvanud Venemaa keskpanga arvestuste järgi 42,1 miljoni dollarini. Samal ajal oli 65 miljonist dollarist külmutatud kontol alles veel vaid 17 miljonit dollarit.
Kallas, Kraft on pikka aega nämmutanud endise N. Liidu välisvõlast, ajades meelega need asjad segamini, et näidata meid kannatajatena. Seda teadlikku segiajamist tehakse VEB-fondi ümber toimunu varjamiseks ja kinnimätsimiseks. Samasuguse valetamisega astusid kahjuks ka avalikkuse, parlamendi saadikute ja isegi kohtu ette ka peaminister Andrus Ansip ja rahandusminister Jürgen Ligi. Ansip on teinud Kalase ja Krafti suunas näpuvibutuse, et nad peaksid mäletama hakkama. Samas on peaminister ise samasugune valetaja nagu Kallas ja Kraft.
KOKKULEPE, MIDA TASUB MEENUTADA
N. Liidu Välismajanduspanga ja Eesti Panga vahel välisvaluutas laenude kustutamise korra kohta (sõlmitud Tallinnas 23.jaanuaril 1991.aastal)
http://www.eestipank.ee/sites/default/files/files/EestiPank/press/vebfond/23.01.1991_ep_ja_veb_leping_veb_volgade_tagastamine.pdf
ARTIKKEL 1
1.2. Eesti Pank osutab VEB-ile kaasabi laenusaajate poolt välisvaluutas laenude õigeaegses tagasimaksmises, mis olid neile väljastatud VEB-i poolt.
(…)
ARTIKKEL 2
2.1.2. Käesoleva artikli 2 punktis 2.1.1. nimetatud NLiidu VEB-i teatiste, samuti laenusaajate kirjade alusel, mis volitavad Eesti Panka nende arvetelt vahendite mahakandmiseks, vastavalt NLiidu VEB juhenditele, Eesti Pank laenuvõlgnevuse tagasimaksmise tähtaegade saabudes, kannab maha tähtajaliste maksete summad laenusaaja ja/või garandi valuutaarvetelt (-arvetelt), mis on avatud Eesti Pangas ning sama tähtajaga kannab nimetatud summad NLidu VEB-ile, NLiidu VEB-i korrespondentarvel kajastamise teel või muul viisil.
Samaaegselt Eesti Pank saadab NLiidu VEB-ile teate, märkides ära tähtajad ja faktilised sumad, mis olid laenusaajatelt ja/või garantidelt maha kantud ning suunatud NLiidu VEB-ile laenude tagasimaksmiseks.
2.1.3. Juhul kui kindlaksmääratud tähtajaks laenusaaja ja/või garantide valuutaarvel (-arvetel) puuduvad vahendid, mis oleksid piisavad tähtajaliste maksete sooritamiseks laenu alusel, Eesti Pank teostab summade mahakandmise nende arvetel olemasolevate vahendite jäägi piires, vastavalt käesoleva Artikli 2 punkti 2.1.2. korrale ja sätetele.
Vahendite täieliku puudumise korral laenusaajate ja/või garantide valuutaarvetel, informeerib Eesti Pank sellest NLiidu VEB-i.
Seejuures, lähtudes NLiidu VEB-i ja laenusaajate vahel sõlmitud krediidilepingute ja lisade tingimustest, täieliku või osalise vahendite puudumise korral laenusaajate ja/või garantide valutaarvetel, Eesti Pank blokeerib automaatselt need arved ja kannab kõik nendele laekuvad vahendid NLiidu VEB-i laenude tähtajaliste kohustuste täitmiseks, vastavalt käesoleva Artikli 2 punkti 2.1.2. korrale ja sätetele. (…)
ARTIKKEL 7
7.1. Käesolev Kokkulepe jõustub selle allakirjutamise kuupäevast ja kehtib kuni laenusaajatele väljastatud kõikide laenude täieliku kustutamise ja nende poolt NLiidu VEB-i ees olevate kohustuste täitmise kuupäevani.
