Toomas Alatalu: Poola presidendi kõva sõna
58aastane Bronisław Komorowski on viie lapse isa. Mees, kes on olnud nii dissident kui vabadusvõitleja („Solidaarsus”) ja nutikas tegutseja 1989.a. alanud manöövrites poliitelu paremtiival. Enamikel juhtudel on tema valikud osutunud õigeteks ja kasvatanud mehe populaarsust.
Mitmete väiksemate ametite kõrval oli ta kaitseminister (2000-2001), parlamendikomiteede ja Alamkoja (Sejm) juht. Viimaselt ametikohalt, mida kutsutakse marssaliks, sai temast Poola ajutine president pärast 10. aprilli traagilist lennuõnnetust, mis võttis Poola ladvikust ligi 100 meest ja naist.
Tegelikult oli ta peaminister Daniel Tuski liberaalse erakonna presidendikandidaat veel enne Lech Kaczyński hukkumist (valimised toimunuksid oktoobris 2010), ent tänu asjaoludele saab juba täna rääkida president Komorowski käekirjast ametis. Üheks sellest on kindlasti soliidne koostöö vastasrinnaga, sest teisiti on raske hinnata vasakjõudude ühe juhi ekspeaminister Marek Belka nimetamist Poola Keskpanga juhi vakantseks jäänud ametikohale.
Veelgi kiiremini said uued juhid Poola armee ja julgeolekustruktuurid. Nende tasakaalustatud sisepoliitiliste sammude väärtust tõstavad nii ida kui lääne suurriikide valimiskampaania ajal tehtud avalikud märguanded sellest, keda nad Komorowski-Kaczynski vastasseisus sooviksid näha Poola uue presidendina.
Ei saa ju pidada lihtsalt juhuseks seda, et USA-Poola raketitõrjesüsteemi leping sõlmiti ja uus välispoliitiline kombinatsioon Prantsusmaa + Saksamaa + Poola + Venemaa pandi paika enne presidendivalimiste teist vooru. Sestap võiks Komorowskit pidada ka reset-poliitika lainel sündinud Poola presidendiks. Samas andis suurriikide rõhutatud agarus Komorowskile vaba käed, mida ta kasutas näiteks teadaandmiseks, et Poola väed tuleb Afganistanist ära tuua 2011-12. Kõva sõna teiste keerutamiste juures.
