Tooma ja Matsi-Mihkli rahva poeg
Esimesed kirjalikud allikad juhatavad Kolga tallu Pahavalla külla. Siin sünnib 1738. aastal poisslaps Reedik, kelle nimi paarkümmend aastat hiljem leerinimekirjadest maha tõmmatakse ja märkus tehakse, et “osa asju peab ta hiljem järele vastama”.
(Reediku isa ja vanaisa on ka Fred Pussi tehtud sugupuus olemas, aga eluaastaid nende puhul veel teada ei ole.)
Reedikul oli vähemalt kuus last, nende hulgas pojad Mats ja Ado. Need poisid ongi esimesed, kelle perekonnanimeks on kirjutatud Rüütel.
Mats (1774-1840) oli Pahavallas tähtis mees, vallakohtu eesistuja, aga suurem kirjatark ilmselt mitte — paberitele tegi alla kolm risti nagu peaaegu kõik tolleaegsed talupojad.
Tema oli Arnold Rüütli emapoolse liini esimene Rüütel. Ja Matsi vend Ado (1768-1836), kellest sai peremees samas lähedal, ainult teisel pool jõge, oli Arnold Rüütli isapoolse liini esimene Rüütel.
Kust on tulnud perekonnanimi Rüütel, selle üle on Rüütlite suguvõsas palju arutatud, aga täpset vastust pole kuskilt võtta.
Arnold on kuulnud vanemaid sugulasi rääkimas, et Rüütli perekonnanimi oli olemas juba tükk ega enne, kui 19. sajandi algul mõisas nimesid anti. Suguvõsauurija Puss ütleb, et kirjalikku tõendit selle kohta paraku pole.
Võimalik, et Rüütlite esivanemad on kunagi pidanud rannavahi (tollases keeles randrüütli) ametit ning see on motiveerinud perekonnanime Rüütel võtmist.
Maasi ordulinnus võttis 16. sajandil Pahavalla külast kaks talumeest ratsameestena ordu teenistusse. Ajaloolane Bruno Pao peab võimalikuks, et sajandeid hiljem võis ratsamees (saksa keeles rietel) ehk ka nime panemisel inspiratsiooni anda.
Arnold Rüütel on sündinud Pahavalla külas Tooma talus. Hooned on siin arhailised ja väga võimalik, et mõned neist ehitas Arnoldi isapoolne vaarisa Jegor/Jüri Rüütel (1845-1899), kes oli Tooma talu rendiperemees hiljemalt 1890. aastate lõpust. Aga võibolla oli siin üht-teist säilinud ka juba Jüri-eelsest ajast.
