Töökiusamine kasiinos: personalitöötaja viskas väikese lapse jõulupeolt välja
Paaripäevasele vastupunnimisele vastasin, et okei, las olla, lähen küsin Harju maakonna töökaitse peaspetsialisti käest, kelle juurde te mind ise koolitusele saatsite.
Raha kanti kohe üle.
Päev hiljem süüdistati, et samal ajal kui olin tagaruumis lõunal, viibisid saalis alaealised. Pool töötasu võeti järgmisest palgast maha.
Töötajad, kes viibisid samal ajal teenindussaalis, sealjuures töötaja, kes oli tegelikult sellel päeval vastutavas rollis, ei näinud minu pausi ajal mitte kedagi sisse-välja liikumas. Neilt ei võetud ka töötasu ära. Võeti ainult minult.
Koolitusega seoses ei protsessinud ma midagi, lihtsalt küsisin oma töötasu kolme päeva eest, kusjuures viisakalt ja rahulikult, aga väga enesekindlalt. See järgnev aktsioon pani mõtlema, et kas panustan ikka väärilise tööandja juures.
Aasta hiljem, kui olin ennast teises töökohas juba piisavalt paika töötanud, teatasin sama rahulikult ja väärikalt, et meie 13 aastat kestnud töösuhe saab nüüd läbi (viinase aasta käisin poole kohaga).
Ümber mõtlema ei pannud ka palk, mida veelgi juurde pakuti, ehkki tookord läksin väiksema palga peale kui mängupõrgust sain. Nüüd töötan aastaid kohas, kus olen tänu tööandjale saanud ennast kõvasti arendada: koolitused on tööaja sees, töötasu võrreldes eelmise kohaga on nüüdseks suurem.
Mu abikaasa töötas endises kohas veel edasi. Läksin tütrega sinna laste jõulupeole saatjaks. Tütar võttis nukuteatri fuajees pingil riidest lahti, ise seisin ühe teise töötaja poja juures, kui nende personalitöötaja mulle kraesse kargas, et miks ma tulin oma pojaga nende jõulupeole, ma ju tööta seal.
Proovisin selgitada, et tulin kaheaastasele tütrele kaaslaseks ja et tütre ema töötab veel nende juures. Jah töötab, aga miks ma poja kaasa võtsin - poeg on ju teisest abielust!
Siis kiskus ta kutse nende oma töötaja poja käest ära. Selle lapse ema nägi ja tuli uurima, et mis toimub. Personalitöötaja oli nii närvis, et ei suutnud normaalselt ei kuulata ega ennast väljendada. Seni teadsin teda normaalse inimesena ja nähtu tekitas lihtsalt kaastunnet, kuhu inimene on selles keskkonnas oma tasemega jõudnud. Minul endal oli tema pärast piinlik tunne.
Kogetu andis mõtlemisainet, kas naine ikka tapab oma tervist õiges kohas - öötöö igasuguste pättidega igapäevaselt jageledes. Palusin naisel samuti töökohta vahetada. Ei kahetse, et 13-aastase töösuhte osas muudatuse ette võtsin. Usun, et endine tööandja on samuti rahul, et sai värsket verd minu asemele.
