Tõnu Lehtsaar: Kultusliidri lummav haare

 (33)
Tõnu Lehtsaar: Kultusliidri lummav haare
Postimees/Scanpix

Aeg-ajalt tekkivad äärmuslikud liikumised satuvad elufilosoofia ja käitumise poolest teravasse vastuollu ümbritsevaga. Selle vastuolu leevenduseks ja väljenduseks võib saada liikumise eraldumine ülejäänud ühiskonnast. Eestis on see teema tõstatunud seoses maag Hannes Vanaküla ja tema järgijate tegevusega.

Venemaal tegutseb näiteks vissarionovlaste ökokogukond, kes seob eri religioonid üheks elupraktikaks. Ameerikas on viimase paarikümne aasta jooksul ette tulnud liikumisi, mille tegevus on kaasa toonud relvastatud konflikte ametivõimudega ja enesetappe.

Selliste liikumiste sõnum võib olla usuline, rahvuslik, poliitiline või spirituaalne. Kuigi sisult erinevad, on nende kohta hakatud kasutama mõistet kultus (cult), mille eestikeelseks vasteks võiks olla äärmusliikumine.

Äärmusliikumise all mõeldakse inimeste gruppi, kes hakkab karismaatilise liidri juhtimisel fanaatiliselt järgima mingit ideed, vastandudes sotsiaalselt vastutustundlikule käitumisele. Grupi liikmed katkestavad tavalised suhted oma lähedastega ja võivad eralduda ühiskonnast. Liikmetel tekib tugev emotsionaalne sõltuvus grupist ja selle liidrist. Erisugustele gruppidele tüüpiliselt iseloomulik nn suur juht.

Suures juhis leitakse õige elu

Sageli küsitakse, miks inimesed lähevad ühe hulluna tunduva inimese järel ja pühendavad oma elu kummaliste ideede teenimisele.

Äärmusliidrid on üldjuhul tavalised inimesed, kelle varasem elukäik ei erine millegi poolest nende eakaaslaste omast konkreetses ühiskonnas. Ühel hetkel hakkavad nad aga rääkima oma erilisest selgusest, valgustatusest, ilmutusest või pöördumisest, milles nad on saanud uue visiooni või avastanud endas enneolematud võimed. Uus vaimne tasand omandab sealpoolsuse mõõtme. On iseloomulik, et äärmusliidrid kehastavad sõnumit, mida nad kuulutavad.

Inimkogemuses on elamusi, mida võib nimetada ego laienemiseks. Näiteks müstilises elamuses või loovkogemuses tunneme piiride kadumist enda ja ümbritseva vahelt, miski muutub meile mõistetavaks, saame asjadest uut moodi ja sügavuti aru. Tavaliselt on need lühiajalised elamused, mille tulemusena sünnib kunst, teadusavastused, langetatakse otsuseid.

Äärmusliider ja tema järgijad elavad pidevas „poolsealpoolses” seisundis. Need liidrid, kes oskavad sõnastada seda, millest inimesed tahavad põgeneda (jõuetus, alaväärsus, alandatus), seovad järgijad oma isiku külge. Suures juhis täituvad sügavaimad igatsused, ilma temata ja väljaspool teda pole õiget elu.

Juhil lastakse end karistada ja remontida

Juhi isik toimib äärmusgrupis selle liikmete ideaalminana. See ei ole ratsionaalne isikukirjeldus, vaid emotsionaalselt sügavalt läbi elatud lähedus- ja kiindumustunne. Kuna kõik püüdlused on suunatud juhiga sarnanemisele ja tema abil ühiste ideede elluviimisele, muutub juhi hinnang inimesele eluliselt tähtsaks.

Olla jäägitult kuulekas, pälvida mõistmist ja heakskiitu, vältida mis tahes eriarvamust, kahtlust või mittenõustumist loob sisemise kindluse tunde.Üks suuremaid õnnetusi, mis võib äärmusgrupi liiget tabada on juhi hukkamõist. Selle heastamiseks ollakse valmis laskma ennast karistada, remontida, puhastada, tervendada, taastada, valgustada – teha seda, milleks antud liikumises õigeks tagasisaamist nimetatakse.

On ekslik arvata, et äärmusjuht lihtsalt võtab grupi inimesi ja paneb ennast järgima. Tõsi, juhilt eeldatakse teatud karismaatilisi, hüsteerilisi ja autoritaarseid isiksusejooni, kuid sellest ei piisa. Vajalik on järgiva grupi toetus. Ilma grupi liikmete andumise ja pühendumiseta jääks äärmusliider paremal juhul vaid üksikuks veidrikuks.

Uurijad väidavad, et ühiskonna ülemineku ja ebastabiilsuse aegadel tekib inimestes nii palju lahendamata sisepingeid, et nad vajavad kedagi, kes neid eluvalust päästaks ja annaks lihtsaid ning selgeid vastuseid ja suuniseid. Seega on äärmusliidri esilekerkimine juhuse, inimeste vajaduste ja isiku kokkulangemise tulemus.

Äärmusgrupp lagundab inimese mina

Üheks mehhanismiks, mille kaudu äärmusliider mõjutab oma järgijaid, on intensiivne sõltuvussuhte kujunemine. Me kõik sõltume mingil määral teiste arvamustest ja järgime ühiskonnas kehtivaid käitumisnorme. Äärmusgruppides tekib aga ülevõimendunud sõltuvus, mis tähendab täielikku emotsionaalset, sotsiaalset ja vahel ka füüsilist olenemist grupi liidrist.

Loe veel

Seda toetab grupi suletus, mille tulemusena tundub liikmetele, et elu kogu tegelikkus toimibki selles grupis. Liikmed minetavad võime kriitiliselt mõelda ja langetada iseseisvaid otsuseid. Ainus viis iseendaga järje peale saada on tunda juhi toetust, kuulda tema arvamust, olla tõe kehastajale võimalikult lähedal.

Äärmusliidri mõju suurendab nähtus, mida nimetatakse mina destruktsiooniks. Gruppi sisenedes paiskub paljudel juhtudel inimese senine maailmapilt segamini. Uued sõnad, mida kasutatakse, vaimustunud jüngrid, suur õpetaja - see kõik võib olla senisega võrreldes täiesti teine maailm.

Saabub hetk, kus uus liituja peab oma senisest enese- ja elukäsitlusest lahti ütlema, saama uueks, kes pühendub täielikult grupi ideoloogiale. Äärmuslikel juhtudel võidakse lahti öelda oma vanematest, sugulastest ja sõpradest. Inimese jaoks, kes kaotab kõik senise, saab suur juht oma hoolimises ja mõistmises tõeliseks päästerõngaks.

Aärmusgruppide lagunevad eriti valulisel viisil siis, kui liider jätab liikumise maha. Liider võib lihtsalt väsida, pöörduda teistele elualadele või tõdeda, et järgijatelt pole enam midagi saada. Järgijate jaoks tähendab see maailma kokkuvarisemist. Tagasipöördumiseks reaalsesse vastutustundlikku ellu võidakse vajada professionaalset abi. Enamikul juhtudel lahkuvad siiski grupi liikmed ise.