Tõnis Mölder: Sisekaitseakadeemia peab jääma Piritale

 (37)
Tõnis Mölder
Tõnis MölderFoto: erakogu

Sisekaitseakadeemia kolimisest Ida-Virumaale on räägitud aastaid ning iga kord on selle mõtte puhul leitud kiiresti üles augud, mis on need plaanid jälle tolmu koguma pannud. Seoses Ukraina sündmustega on Sisekaitseakadeemia kolimine tõusnud mõne poliitiku jaoks jällegi päevakorda, kuid aeg pole muutnud kolimisest saadavat tulu ega kulu.

Eestil täitus täieõigusliku Euroopa Liidu ning NATO liikmena hiljuti 10 aastat. Kuulumine rahvusvahelisse sõjalis- ning majandusliitu annab meie ühiskonnale kindlustunde, et sellised sündmused nagu Ukraina idaosas ja Krimmis hiljuti aset leidsid, on Eestis rasked või pea võimatud juhtuma.

Kuigi mõningate Tunne Kelami mõtetega võib nõustuda, on fakt, et Eesti Vabariigi taasiseseisvumisperioodi jooksul ei ole suudetud meie muukeelset elanikkonda integreerida Eesti ühiskonda. Antud olukorda ei muuda tundide ega päevadega. Selleks on vaja teha aastaid sisulist tööd.

Meie riik ning poliitika peab jõudma igasse Eestimaa nurka, olenemata selle rahvastiku kooseisu eripärast. IRL-i plaan ehitada Sisekaitseakadeemia uus õppehoone Ida-Virumaale ei põhine aga mitte läbimõeldud integratsioonipoliitikal, vaid soovil soojendada populistlikult vana suppi. Ühe ehitisega ei integreerita täna kohati riigiinfo mõttes isolatsioonis ning vene meediakanalite mõju all olevaid inimesi.

Seotud lood:

Sisekaitseakadeemia on juba aastaid Pirita linnaosas eksisteerinud ning ilmselgelt on sellel ka väga kindlad julgeoleku ning majanduslikud kaalutlused. Lisaks ei soovi Ida-Virumaale kolida ei õpilased, õppejõud ega ka rektor. Kooli arengule ja seeläbi julgeolekule ei saa kuidagi kasuks tulla see, kui õppejõud ja õpilased rakendatakse nende tahte vastaselt Ida-Virumaale suunduva riigivankri ette.

Rakendada Ida-Virumaal riiklikku regionaalpoliitikat ühe kooli kolimisega, lootuses, et see osutub võluvitsaks sealsete probleemide lahendamisel, on samuti lühinägelik. Raske on kadettides näha ka tugevat julgeoleku- ning turvatundemärki. Inimeste kindlustundele annaks betoonist kõvasti parema signaali see, kui meie politseid oleks näha tänavatel rohkem, et riik koos oma poliitikaga jõuaks ka äärealadele.

Riigi regionaalpoliitikat ei tohiks teha pealiskaudsete ideede ja betooniga. Kui me tahame, et osa meie elanikkonnast ei elaks infosulus, siis ühe võimalusena tuleks vaadata üle riigi kahe televisioonikanali programmid, pakkudes muukeelsele elanikkonnale alternatiivseid infoallikaid. Lisaks peavad poliitikud ja parteid kõnetama neid kui võrdset osa ühiskonnast, mitte heietada muredest vaid enne valimisi.

Kõige olulisem on muidugi majanduse elavdamine läbi tugeva ettevõtluse. Kui inimesel on tööd, leiba ning kindlustunne, et teda vajatakse, siis ollakse ka lojaalsed oma riigile. Tugevast lojaalsusest Ida- Virumaal on täna keeruline rääkida, selle pehmes tähenduses, kuna just selles maakonnas on Eesti suurim tööpuudus ning lahkujate arv kodumaalt protsentuaalselt suurim.

Ma loodan, et tänasel valitsusel on piisavalt riigimehelikust, et akadeemial lastakse Pirita mändide all areneda. Sisekaitseakadeemia 14 hektari suurusele maa-alale on võimalik rajada euroopalik riigikaitse õppekeskus ning Pirital on selleks parimad tingimused.