Tõnis Kõiv: kuidas toimida, kui keegi rikub sinu läheduses avalikku korda?

 (35)
Tõnis Kõiv 15. oktoober 2012
Tõnis KõivFoto: Vallo Kruuser

Rohkem kui kuu aega tagasi jõustunud korrakaitseseadus ja eriti seal sisalduv võimalus avalikus kohas alkoholi tarbida on ühiskonnas palju vastukaja tekitanud. Kahetsusväärselt on varju jäänud seaduse põhiline nõue – mitte häirida teist inimest, kirjutab riigikogu keskkonnakomisjoni liige Tõnis Kõiv.

Kuu aega tagasi jõustunud korrakaitseseadus lubab inimesel kõike teha kuni piirini, mil see teist inimest häirima hakkab. Mida aga teha siis kui satud olukorda, kus sind keegi oma tegevusega häirib? Järgnevalt praktikas läbiproovitud ja ajakirjandusliku eksperimendi käigus tõestust leidnud tegutsemisjuhend.

Et oleks lihtsam jälgida, esitan juhendi punktide kaupa.

1. Kõigepealt tuleb enese jaoks läbi mõelda, mis kellegi teise isiku tegevuses sind konkreetselt häirib. Kui teine isik rikub korrakaitseseaduse § 55 sätestatud üldnõudeid, siis see on kindlasti häirimine.

2. Kui oled enese jaoks häirimise olemuse selgeks mõelnud, siis ütle seda häirijale. Rahulikult ja viisakalt, hoidudes nii kõrgendatud hääletoonist kui halvustavast sõnakasutusest. Alati on hea korrata korrakaitseseaduse lihtsat põhimõtet – igaühel on täielik õigus teha, mida ta soovib kui ta ei sega teist inimest oma sarnaseid õigusi realiseerimast. Avalikus kohas alkoholi tarbimine on lubatud, aga samas laste mänguväljakutel ja üldse laste nägemisulatuses seda siiski teha ei tohi. Samuti ei tohi alkoholi tarbimise käigus häirida teisi inimesi.

Seotud lood:

3. Mõnikord on vaja anda häirijale reageerimiseks aega ja mõne hetke (näiteks 5 minuti) pärast uuesti pöörduda ja oma palvet korrata. On äärmiselt oluline ka teisel korral jääda viisakaks ning mitte laskuda konflikti. Teistkordse tähelepanujuhtimise lõpuks tuleks öelda, et kui häirija mitte kuidagi ei reageeri ehk häirimist ei lõpeta, siis olete sunnitud helistama politseisse. Te ei tahaks seda teha, aga häirija ei jäta teile muud võimalust.

Häirijale tasub sedagi mainida, et politsei hindab saabudes olukorda ja otsustab, kas tegu on häirimisega või mitte. Häirimise eest saab isikut karistada rahatrahvi või arestiga. Rahatrahvi suurus võib olla 3 kuni 300 trahviühikut, ühe ühiku suurus on 4 eurot. Ühtlasi jääb sellest märge karistusregistrisse.

4. Kui tõesti ei ole mingitki muutust toimunud ehk häirimine jätkub, siis tuleb valida 110 ja anda politseile edasi konkreetne sõnum: Teie, eesnimi ja perekonnanimi, helistate, et esitada politseile avaldus häirimise kohta ja kirjeldada, kes ja kus millise tegevusega teid täpselt häirib, mida te olete enne politseile helistamist ette võtnud (2 x suuliselt pöördunud ja palunud häirimise lõpetamist, ja et sellele ei ole kuidagi reageeritud). Politseile tuleb konkreetselt öelda, et soovite politsei kohaletulekut ja olukorra lahendamist. Kaaluda tasub häirivast tegevusest mõne foto või isegi videolõigu tegemist, mida hiljem tõendusmaterjalina kasutada.

5. Seejärel ei jää muud üle kui oodata politsei saabumist, mis olenevalt teie asukohast võib võtta isegi tund aega. Väga oluline on seegi, et kui häirijad teiepoolsele politseisse pöördumise peale siiski heituvad ja lahkuvad, sellest ka politseile teada anda, uuesti numbrile 110 helistades. Nii hoiame kokku politsei ressurssi, aga samas on häirimise fakt teie esimese kõne peale fikseeritud. Kui ühest piirkonnast tuleb palju häirimise kaebusi, siis suudab politsei edaspidi ka kiiremini reageerida.

Praktilises elus ei pruugi teisest sammust kaugemale jõudagi, sest inimesed on üldiselt mõistlikud ja adekvaatsed. Olen ülaltoodud käitumisjuhendi järgi käitunud nii Tallinna politseipargis kui Marja poe juures, samuti Harjumaal Salmistu rannas. Kõik, kelle poole pöördusin, mõistsid häirimise lubamatust ja olid nõus kohe mujale, eemale minema. Läksid ka.

Salmistu rannas võttis viieliikmelise kerges joobes noorukite kambal mõni minut aega reageerimiseks. Kui teised häirijad tarbisid alkoholi siis noorukite puhul häiris nende ebatsensuurne sõnakasutus. Aga nemadki mõistsid mõne minuti järel, et kuna paremaid sõnu pähe ei tule, aga rääkida ometi tahaks siis on targem inimestest eemale minna.

Inimesed on oma olemuselt head. Üldjuhul ei taha keegi sihilikult teisi häirida vaid nii lihtsalt juhtub, mõtlematusest ja hoolimatusest. Kui häirimise korral keegi sellest viisakalt märku annab siis häirimine tavaliselt ka lõpeb.