Eestit on 9 aastat Euroopa Ülemkogu laua taga esindanud Andrus Ansip ja on objektiivne reaalsus, et Andrus Ansip on Eesti esindamisega Ülemkogus hästi hakkama saanud. Värskeim näide on praeguse eelarveperioodi läbirääkimised, mille käigus otsustati, kui palju raha riigid ühisest eelarvest kasutada saavad. Eesti jaoks lõppesid läbirääkimised edukalt. Euroopa Liidu eelarvest meie riigi järeleaitamiseks saadav summa on kuue aasta jooksul (2014-2020) 5,89 miljardit eurot. Lausa 907 miljonit eurot rohkem kui senisel eelarveperioodil. Ja seda hoolimata asjaolust, et Euroopat räsis otsustamise eel üks aastakümnete rängemaid finantskriise. Andrus Ansip suutis kolleegidele selgeks teha, et Eestile raha eraldamise põhjendus on fakt, et ajal, mil Euroopa riigid heaoluühiskonda üles ehitasid, oli Eesti okupeeritud. Lisapõhjus Eesti toetamiseks on fakt, et oleme oma rahanduse korras hoidnud ja ei ole laenuraha põletades riiki tulevikku panti pannud.

Andrus Ansipi valitsuse üks suuremaid saavutusi oli Eesti edukas lõimimine Euroopaga ja inimeste jõukuse kiire kasv. Eesti tähistas hiljuti Euroopa Liidu liikmelisuse kümnendat aastapäeva ning selleks puhuks tellitud uuring tõestas, et ilma liitumata oleks me vähemalt viiendiku võrra vaesemad. Meie palgad ja pensionid ja toetusedki oleksid 20 % väiksemad, rääkimata vara väärtusest, kui me oleks väljaspool Euroopa liitu. Tuletan siinkohal meelde, et Keskerakond Edgar Savisaare isikus oli Eesti Euroopa liiduga liitumisele vastu.

Tänaseks oleme juba harjunud eurodega oma rahakotis mis on Euroopaga lõimumise üheks väliseks märgiks ning nii keskmine palk kui pensionid on viimastel aastatel jõudsalt kasvanud. Eelkõige just tänu meie liitumisele Euroopa majandus-ja rahaliiduga.

Riik on kaitstud

Riigikaitse aluseks on iseseisev kaitsevõime ja koostöö liitlastega. Eesti panustab kaks protsenti SKP-st kaitsekulutusteks, meie sõdurid osalevad koos liitlastega väga edukalt operatsioonides ja selle tulemusel võime meie oma liitlastele kindlad olla ja vastupidi. Ansipi valitsuse ajal on otsustatud missioonidel osalemine kui riigikaitsekulutuste tõstmine kahe protsendini. Alles eelmisel aastal kostus hääli, et äkki tuleks riigikaitse asemel targem raha hoopis erinevateks toetusteks kasutada.  Täna saavad ilmselt kõik aru, et kui meil ei ole NATO koostööga tagatud riigikaitsevõimet, on üsna varsti kehvasti ka õpetajate palkade ja pensionidega. Ämari lennuväli, kuhu maanduvad NATO hävitajad ja astuvad USA sõdurite saapad, ehitati valmis just Ansipi valitsuse ajal.

Savisaare juhitavat Keskerakonda seob aga siiani koostööleping Putini Ühtse Venemaaga. Parteiga, mille liikmed toetasid üksmeelselt Krimmi annekteerimist. Kõik see, mida hiljuti nägime Krimmis, oli ette valmistatud ka meie jaoks, viimati 2007 a 9.maiks. Andrus Ansip aga suutis peaministrina pronkssõduri teisaldada kaks nädalat varem, kiiresti ja otsustavalt. Loodetavasti võttes mõneks ajaks ära isu meie iseseisvuse kallal urgitseda. 

Otsevalimised tulekul

Aeg-ajalt ikka räägitakse Eestis otsevalimiste vajalikkusest, soovist ühe poliitiku poolt igal pool Eestis häält anda. Ülejärgmisel pühapäeval toimuvad Euroopa parlamendi valimised just sellised ongi. Oma lemmikkandidaadi poolt saab hääletada igast Eestimaa paigast. Esmakordselt on võimalik Ansipi poolt hääletada nii Harjumaal kui kogu Lõuna-Eestis jne. Sealhulgas saab näiteks kogu Ida-Virumaa väljendada, mida nad Savisaarest tegelikult arvavad.

Eesti pikima staažiga peaminister on teatanud, et on huvitatud Eesti esindamisest Euroopa Komisjonis. Tee Euroopa Komisjoni läheb läbi Euroopa Parlamendi. Samamoodi nagu peaministriks saab valimised võitnud erakonna esimees, kellele rahvas on andnud tugeva mandaadi, tuleb meil ka Euroopa Komisjoni saata inimene, kelle taga on rahva toetus. Seda enam, et korduvalt on räägitud komisjoni voliniku lähetamisest Riigikogu kaudu. Eesseisvad valimised lubavad Eesti esindajat Euroopa Komisjonit toetada igal valijal. Andrus Ansipi poolt hääletades anname mandaadi ka volinikukandidaadile, kelle nime pole vaja Euroopa pealinnades guugeldada. Samas kui Savisaart valides toetame inimest, keda Putin näeb Eesti kubernerina. Pole mingit põhjust kahelda, et Euroopa Parlamendi valimiste tulemusi jälgitakse hoolega ka Moskvas. Seal osatakse lugeda sõnumit, kas  Andrus Ansip saab rohkem hääli kui Edgar Savisaar.

Eelmisel laupäeval nägime, kuidas Eurovisiooni lauluvõistluse võitis habemega naine (või hoopis kleidiga mees). Tegemist oli meelelahutussaatega ja nii tuleb ka seda võtta. Euroopa parlamendi valimistel aga ei tasu nalja teha.