Toidupank on parem kui supiköök
Aasta esimeses kvartalis sai meil toimetulekutoetust 18 378 peret. Toidupanga loojad ütlevad, et vaesuses elajate arvu saamiseks tuleb perede arv korrutada vähemalt kümnega. Sotsiaaltöötajad ja vabatahtlikud, kes on näinud toidupanga pakkide järele tulnud täiesti ontlikke emasid, kinnitavad, et tegemist on masuaegsete uusvaestega. Kodu säilitamise nimel maksavad nad oma võlgasid ja liisinguid, nii et veri ninast väljas. Ja just toiduks enam ei jätku. Toimetulekutoetuse saajate hulgas neid veel ei ole. „Ise võid olla söömata, aga laps tahab ju süüa. Tänu toidupakile on seda vähemalt millestki teha,” on üks ema toidupangale kirjutanud.
Suvesupiköögist kooli varjule
Kool on Eesti lapse jaoks kõige turvalisem koht. Pakaselises jaanuaris-veebruaris ei jäänud lapsed külma pärast suurt kusagil koolist ära. Mis seal külmas kodus konutada! Ja vallad kütsid koolimaju mõõdikute poole vaatamata. Nad olid juba taibanud, et kui me neist, kes praegu on lapsed, ei hooli, kaotame terve põlvkonna. Nagu sotsid vastu valimisvalu äkki muretsema kukkusid. Koolis oli soe tuba ja soe toit. Ja kevadel küsisid lastekaitsjad äkki, et mida siis lapsed suvel söövad. Nii sündisid taasiseseisvunud Eesti esimesed laste omad suvesupiköögid ehk projekt „Kõht täis, meel rõõmus!”.
Sellest tööst Tallinnas on nüüdseks kokku saanud mahukas aruanne. Nõmme lastekaitse liit kutsus kevadel rahvast üles kirjutama oma toimetulekust. Kirjad viitasid otsesõnu tõsiasjale, et kui koolitoitu ei ole, polegi paljudel lastel suvel tõesti õieti midagi süüa.
Katke ühe õpetaja kirjast: „Mida te minu asemel vastaksite lapsele, kes oma vanemate ameti kohta ütleb klassi ees, et isa on jobu ja ema lits? Et kui emal on klient, ei tohi tema koju minna ja peab nii kaua õues ootama, kuni kardin eest tõmmatakse. Pea pooled lapsed kasvavad sügavas vaesuses.”
Suvesupikööki kasutas Tallinnas enam kui tuhat last. Köök oli mõeldud põhikooliealistele, aga eks lapsed võtsid kaasa ka nooremaid ja vanemaid õdesid-vendi ning kui selgus, et lapsed ei saa või häbenevad kambas ja ühel kellajal söömas käia, läksid käiku toidupakid. Aruanne ütleb, et viie nädala jooksul said paki 892 last. Suvesuppi söödi Nõmmel, Pirital, Lasnamäel ja Koplis.
Panga pakk on parim
Toidupanga pakk on parem abi kui supiköök. Ja mitte ainult sellepärast, et siin saab terve rahvaga õla alla panna. Ükskord ometi on pandud piir toidulettidest, söögikohtadest täiesti kõlbliku toidu prügimäele vedamisele. Oma kodus ema toodud toidupakist maiustades ei koge laps mingit häbi, ta ei pruugi teadagi, kust see toit tuli. Ta sööb, mõni laps esimest korda elus, puuvilju, oma unistuste banaane. Pakitegijate lemmikfirma, üks lahke annetaja ongi puuviljade maaletooja Bambona. Kommi ei paku ükski supiköök, kuid supijagajad räägivad, et kui nad mõnikord paremat saia saavad, peidavad nad seda suurte inimeste eest, kuni lapsed tulevad.
Linnad, kus toidupank on tegemisel, peaksid aegsasti mõtlema, kes saaks pankuritele eraldada laopindu, ja veel parem, kui kohalikud ettevõtjad leiaksid toidupakkide kokkupanijate jaoks külmlao. Praegu saab pangale anda ainult sellist toitu, mis nädalaga pahaks ei lähe.
Alla vaesuspiiri
Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuameti hoolekande osakonna peaspetsialist Ljudmila Leius võrdles kolme viimase augusti andmeid. Augustis 2008 said Tallinnas toimetulekutoetust 499 inimest, aasta hiljem 1575 ja tänavu 3500. Niisiis kasvas toimetulekutoetusest elavate inimeste arv seitse korda.
„Väidetakse, et olukord paraneb tasapisi, aga toodud numbrid seda ei kinnita. Toimetulekutoetuse saaja ei ela ju enam vaesusriskis, elab allpool mis tahes vaesuspiiri, elab koos lastega poolnäljas. Toimetulekutoetuse ainus tugev külg on, et kui inimene endale midagi lubada ei saa, siis koduta ta siiski ei jää, sest kommunaalmaksud saab tasutud,” ütleb Leius. „Juttu sellest, et suurem toetus vallandab nn õpitud abituse, räägivad... Ei taha halvasti öelda! Tuhat krooni ei kata minimaalsetki toidukorvi, aga ega inimene ainult kõhutäiest ela.”
