Sünnimärki eemaldades ei tehtud lisauuringuid

Kasvaja sai alguse täiesti tavalisest sünnimärgist, mis oli Revo kehal olnud juba lapsepõlvest saadik. Kolm aastat tagasi otsustas Revo, et laseb sünnimärgi eemaldada. „Kuna tegelesin sukeldumisega, siis kalipso selgatõmbamisel see häiris,“ rääkis Revo, miks ta üldse arsti juurde pöördus.

Perearst suunas mehe edasi nahaarstile, kes sünnimärgi laseriga eemaldas. Nüüdseks teab Revo, et juba siis oleks pidanud tegema täpsema uuringu.

Mõnda aega oli kõik korras, kuid siis hakkas sünnimärk tagasi tekkima. Kuna valu ega muidu ebamugavusi sünnimärgiga ei kaasnenud, ei pööranud mees tagasi tulnud märgile ka erilist tähelepanu. Möödunud sügisel otsustas Revo elukaaslane aga, et nüüd aitab ning pani ise Hiiu onkoloogiahaiglasse arstile aja kirja. Sel korral enam nalja ei olnud – arst vaatas sünnimärgile peale ja saatis Revo kohe edasistele uuringutele.

Teine arstilkäik ja nahavähi avastamine

„Võeti skalpelliga proove ja saadi kohe aru, et asi on tõsine,“ kirjeldab Revo sünnimärki, mis selleks ajaks oli juba värvi muutnud. Sellegipoolest jäi Revo rahulikuks ja arvas, et mis siis ikka, tuleb väike lõikus ja kõik saab jälle korda.

Analüüsidest selgus aga, et tegemist on melanoomi ehk halvaloomulise kasvajaga, mis oli sünnimärgist levinud edasi lümfisõlmedesse. „Siis oli paanika!“ rääkis mees oma emotsioonidest, kui teada sai, et tema tervisega on päris kehvasti.

Koju jõudes hakkas Revo arvutist täpsemalt uurima, mida melanoom endast täpsemalt kujutab.

„Esimene asi, mille ma leidsin oli see, et melanoom on kõige hullem nahahaigus ehk nahavähk. Siis tõmbas väga murelikuks olemise. Sattusin foorumisse, kus rääkisid inimesed, kellel oli kasvaja levinud edasi lümfidest verre, sealt edasi kopsu. Kui asi on nii kaugel, siis enam tagasiteed ei ole. Foorumis räägiti juhtumitest, kus inimesed olid viie aastaga surnud.“

Viis nädalat tagasi läks Revo Hiiu onkoloogiahaiglasse, kus operatsiooni käigus lõigati mehe kaenla alla 15sentimeetrine haav, mis 20 sentimeetri raadiuses kuni ribideni rakkudest ära puhastati. Piirkonnast leiti 15 lümfisõlme, millest kahel oli haigus sees. Nüüd ootab räpparit ees kiiritusravi.

Täielik paranemine ei ole kindel

See, kas Revo on täielikult haigusest paranenud, ei ole veel selge, sest praegu uuritakse, ega siirded pole jõudnud kaenla alt edasi minna. Vaatamata sellele, on ta ülimalt positiivne ning usub, et rõõmus meel aitab ka paranemisele kaasa.

Oma elu peab mees nüüd täielikult muutma, päevitamine ja isegi suvel palja ülakehaga õues viibimine on tema jaoks välistatud. Samuti püüab Revo lahti saada pahedest, mis vähki võivad põhjustada – suitsetamine on neist esimene.

Üks põhjustest, miks Revo oli nõus oma haigusest teistele rääkima, oli see, et inimesed ei teadvusta endale, kui salakaval melanoom on. „Eesti mees ju enne arsti juurde ei lähe, kui juba valus on,“ rääkis Revo, kelle sünnimärk endast absoluutselt tunda ei andnud. Revo juhtumist õppust võtnuna, on juba paljud mehe sõbrad arsti juurde kontrolli pöördunud. „Õigemini panevad sõprade naised oma meestele aegu kirja,“ naerab Revo.

Samuti viitab Revo reklaamikampaaniale, kus nahavähi riskidest teadvustab inimesi bikiinides rannal lebav kaunis näitsik. „Sa vaatad seal midagi muud, kui sõnumit kuulad!“

„See tegelikult on päris karm - kui inimesed vähegi viitsiksid endale seda haigust teadvustada. Melanoom ei ole ainult vanainimeste haigus, vaid võib tabada meid kõiki.“

Revo soovib omalt poolt tänada doktor Seiret, Bossi, kes on Revo sõnul üks väga spets mummeli ja Hiiu haigla meeskonda, kes tema eest kogu haiglasoleku aja hoolitsesid.

Mis on melanoom?

Melanoom on pahaloomuline kasvaja, mis tekib melanotsüütidest, naha pigmendirakkudest. Melanotsüüdid produtseerivad melaniini, mis annab nahale pigmendi ehk tema värvuse. Melaniini ülesanne on kaitsta nahka ultraviolett /UV / kiirguse eest. Melanoom võib organismis kiiresti levida ja seetõttu on väga oluline avastada ja ravida seda haigust juba varases staadiumis.

Kuida melanoom tekib?

Melanoomi tekkepõhjus ei ole lõplikult teada. Ultraviolett /UVA ja UVB/ kiirgus, mis tuleb päikesest või solaariumist, tungib pindmisesse nahakihti – epidermisesse – ja kahjustab melanotsüütide DNAd. Kahjustatud rakk on vähi tekke eelduseks.

Melanoom võib tekkida nahal kõikides kehapiirkondades, samuti limaskestadel ja silmas, kus on olemas melanotsüüdid. Melanoom võib tekkida olemasolevast neevusest ehk nn. sünnimärgist või tekib nahale uus kiiresti kasvav ja muutuv pigmendilaik.

Meestel on kõige sagedasemaks melanoomi asukohaks kehatüve nahk, eriti seljapiirkond, samuti pea-kaelapiirkond. Naistel tekib nahamelanoom sagedamini jalasäärtel ja reienahal. 

Oluline on regulaarselt jälgida oma nahal toimuvaid muutusi - kas olemasolevad „sünnimärgid“ on muutnud oma kuju, suurust, pigmendi värvust või on nahale tekkinud uusi pigmendilaike.

(Allikas: kasvaja.net)