Tiit Terik: Pirita nudistisaaga
Veel eelmisel aastal pajatas Eesti Nudistide Seltsi esimees Olev Meremaa erinevatele ajakirjandusväljaannetele, et nudistid on juba viimased 29 aastat lootnud saada omaette rannaalasid või rannaosi avalikes supelrandades. Täpselt sama kaua on sellest ka keeldutud.
Kui õiguskantsler Allar Jõks asus mõni aasta tagasi nudistide kaitsele, öeldes, et inimesel on põhiseaduslik õigus end oma alasti keha eksponeerimise kaudu väljendada, muudeti varem Tallinna linnavolikogus vastu võetud otsust, mis keelas nudistide tegevuse terves linnas. Võim andis pisut järele ja nudistid trallitasid rõõmsalt Põhja-Tallinnas, Haaberstis — ja loomulikult ka Pirital.
See, et õiguskantsler midagi ütleb ning linna volikogu sellepärast järele annab, ei tähenda aga ilmtingimata ülejäänud rannakülastajate ovatsioone — Falck kiusab endiselt, emad topivad käsi oma maimukeste silmade ette, mõned löövad lihtsalt punastades pilgu maha ja teevad näo, et ei näinud alasti inimest rannapalliga mööda tuhisemas.
Aga nad on ometi seal. On olnud juba aastakümneid, arvestades, et nudism sai sellisena, nagu me teda tänapäeval tunneme, alguse juba ülemöödunud sajandi lõpus. Pirita linnaosa austab igati nii sügavate juurtega kultuuri, nagu seda on alastikultuur, ja vaatleb seda kui ühte kahjuks hääbuvat nähtust meie ühiskonnas.
On ju Eesti esinudist, teaduste kandidaat Olev Meremaa isegi juba auväärt vanuses meesterahvas. Just seetõttu otsustasin tulla vastu nudistide aastaid rõhutatud palvele — et keegi ometi eraldaks neile koha rannas, kuhu nad saaksid päikselistel suvepäevadel teisi häirimata koonduda.
Nüüd on alastikultuuri esindajate käsutusse antud 180 meetri pikkune rannariba Pirita ranna Merivälja poolses otsas. Ehkki linnaosa võimuses pole piirata selle rannaosa kasutamist ka teiste rannakülastajate poolt, on tegu justnimelt nudistide endi poolt välja valitud kooskäimise kohaga, kuhu minnes lastega rannas viibivad kodanikud endale teadvustama peavad, et kõik inimesed ei pruugi seal supelkostüüme kanda. Oluline on, et ka nudistid arvestaksid võimalusega, et nende alastiolek võib teisi häirida.
Alastuses pole iseenesest midagi häbenemisväärset. Võib-olla on see liigne vagatsemine, mis meid alasti keha nähes punastama paneb. Nudistid on täpselt samasugused inimesed nagu kõik teised, vahest ehk lihtsalt selle erinevusega, et nende kiindumus riietesse ei ole nii üliarenenud nagu sinul ja minul.
Ometi on nudismil varjupool — mõningate õilishingede alastiolemise varjus peidab ennast ka ühiskonna närusem pool — pedofiilid, perverdid, liputajad — kutsuge neid, kuidas tahate, aga nad on olemas ja annavad endast aeg-ajalt üpris ebameeldival moel märku. Olen kuulnud, et mõni tegutsevat päris regulaarselt ja Mähe-Kaasiku piirkonna elanikud tunnevad oma laste pärast muret. Küllap põhjendatult.
Võib-olla olen ma sinisilmne, aga ma loodan siiralt, et inimesed on mõistlikud ja oskavad üksteisega arvestada, hoolida ka kaaskodaniku heaolust. Usun, et Pirita linnaosavalitsus on omalt poolt selleks kõik teinud, et suvemõnusid saaksid häirimatult nautida nii riides kui riieteta inimesed.
Hoolimata alastikultuuri viljelejate toetamisest puhkaksin mina aga pigem Pirita ranna linnapoolses otsas ja supelriietes.
