Tiit Leier: Nugis võinuks vaikida

Lugedes Ülo Nugise mõtteid põlvkondade vahetusest Eesti poliitikas meenutasin heldinult aega, mil ta juhtis Ülemnõukogu tööd. Saadikud pelgasid tema karme sõnu ja tugevaid haamrilööke sedavõrd, et hoidusid targu sellistesse olukordadesse sattumist, mis tema meelepaha võinuks esile kutsuda. See on ilus mälestus.

Ja täna on Eesti maksumaksjatelt igakuiselt 60 000 kroonist eripensioni saav Ülo Nugis kibestunult arutlemas selle üle, kes ja kuidas peaks Eestis riigiasju ajama. Raske on ette kujutada, mis on möödunud aastakümnetel toimunud mehe hinges, kelle haamrilöök kinnitas meie iseseisvuse taastamise.

Tema sõnades on rohkem õelust, kui Evelyn Sepa omades, kui see esitab Andrus Ansipile kaheksandat korda küsimuse 150 000 töötu kohta. Tema sõnades on palju vähem kannatust, kui Andrus Ansipi omades, kui see selgitab, et töötus on tegelikult palju väiksem.

Kahetsusväärselt on ta ka sama kitsarinnaline, kui keskerakondlased, kelle ajudes on ainult parteikoosolekutelt ajudesse kleebitud sildid. Ülo Nugise ajus tundub olevat ainult üks silt - mina sellist Eestit ei tahtnud, ükskõik, mis või kes Eesti tänaseid edusamme sümboliseerib, see väärib vihkamist.

Ka sisepingetes vaevlevate sotside etteotsa astunud Sven Mikser ei leia tema silmis armu. Küll on kolmandat koosseisu Riigikogus istuva endise kaitseministri kogemus väike, küll energiatase liiga madal. Lõpuks pole Nugise arvates elu veel noore mehe teele piisavalt palju või piisavalt suuri katsumisi veeretanud.

Meenutan Ülo Nugisele, et Mart Laar pidi peaministrina panema Eesti praegusele edule aluse väga keerulisel ajal, mitte kabinetivaikust nautides, vaid heitlikul ajal meeleheitlikult põletavatele probleemidele lahendusi otsides. Laari poliitiline kogemus ja vaist hoiavad Andrus Ansipit peaministritoolil, Eestit eelarvetasakaalu-kursil ning valitsust valimistest-valimisteni riigitüüril.

Laar lihtsalt oskab poliitikat teha, sellel pole vanusega mingit pistmist. Fakt on see, et Eestis ei sünni ükski riigi tulevikku oluliselt mõjutav otsus Mart Laarita.

Ülo Nugise teadmatust võib mõista, kuid sellest lähtuvat kriitikat lugedes pean ütlema, et ta oleks võinud kasvõi kindlakäelise ja aruka riigimehe kuvandi hoidmiseks kasutada võimalust ja vaikida.