Täna ehivad Obama pildid tema kunagist klassi ning kooli ees tervitab õpilasi ja külastajaid 2 meetrit kõrge pronksist ausammas. Skulptuur kujutab 10-aastast poisikest lühikestes pükstes ja t-särgis, ettesirutatud käel liblikas.

Aga enne kui skulptuur kooli ette jõudis, seisis see kolm kuud koolilähedases pargis. Nimelt avas 2009. aasta detsembris Jakarta linnapea ausamba, rõhutades oma avakõnes, et ausammas julgustagu Indoneesia lapsi ellu viima oma unistusi. Sellest hoolimata tekkis skulptuurile suur vastuseis – tervelt 57 000 inimest soovis antiobamablog.com-is ausamba eemaldamist, tuues põhjenduseks, et Indoneesia ei austa küllaldaselt oma endagi kangelasi ning Barack Obama ei ole Indoneesia jaoks midagi korda saatnud.

Nii viidigi kuju kolm kuud pärast avamist kooli ette, kus Obama kolm aastat õppis. Ja seal seisab see tänagi, meenutades möödujaile, et tulevik kuulub neile, kes usuvad oma unistustesse („The future belongs to those who believe in the power of their dreams“).

Ilmselt tahaksid nii mõnedki täna meenutada, et juba lapsepõlves unistas Hawaiil sündinud ja veidi hiljem koos emaga Indoneesiasse elama sattunud Barry presidendiks saamisest. Kuigi toona veel algklassides käinud Barry istus viimases pingis, mis oli ette nähtud viletsamatele õpilastele, oli tema puhul asi selles, et ta oli kaasõpilastest pikem. Tänane kooli juhataja mäletab, et Barry polnud küll musterõpilane, kuid kaaslaste seas populaarne.

Kui me praeguse USA presidendi kunagist kooli külastasime, viis kooli juhataja meid klassi, kus Obama 1960ndate lõpus õppis. Seinal oli temast mitmeid pilte, kord puslena kokku pandud, kord joonistustena.

Ruumist võis leida ka tahvli, millelt võis usundite poolest rikkale Indoneesiale omaselt leida praeguste õpilaste religioonikuuluvused. Tahvlilt selgus, et enamus klassist on moslemid. Sealsamas kõrval oli ka punase paberiga dekoreeritud pilt kuu parimast õpilasest.

Kuigi kaugetel kuuekümnendatel ei sattunud väikese Barry pilt punase paberiga dekoreeritult parima õpilase kohale, on tema ausambal täna kirjas: „He grew up to be the 44th president of the United States and Nobel Peace Prize winner Barack Obama.“ (Temast sai USA 44. president ja Nobeli preemia võitja.)

Kui kohalikega Obamast rääkisin, ütlesid paljud, et tegelikult toetavad nad valimistel just teda, sest Obama on näidanud, et side Indoneesiaga on alles - viimast korda külastas ta Indoneesiat 2010. aasta novembris. Nii polegi imestada, et kohalikud tahavad oma lapsi panna samasse kooli, kus kunagi käis president.

Muide, kui Barack Obama käest küsitakse, millest ta Indoneesiale mõeldes enim puudust tunneb, vastab ta tavaliselt, et lihapallisupist bakso, praetud riisist tehtud toidust nasi goreng ja puuviljast nimega rambutan.