Eduka küberrünnakuga võime unustada e-riigi ning kui rünnak on väga edukas, siis saab elektroonilisse olematusse saata ka kõik e-andmebaasid (e-notar, e-kinnistusraamat, e-maksuamet jne). Seda andmebaaside hävinguteemat saaks pikalt jätkata.

Järelikult on teema ühiskonnale ülimalt oluline, kui soovitakse valitud e-arengusuunda jätkata.

Eestile suunatud küberrünnakud tõstatasid mitmeid küsimusi. Näiteks mitte ainult puhtpraktilisi (kuidas kaitsta võrgu toimimist), vaid ka õiguslikke. Kuidas ja kui põhjalikult peaks reguleerima ja kaitsma ülikiirelt arenevat võrgukeskkonda ja kas ühiskond on nõus võrgu kaitsmisel loobuma osast privaatsusest?