Televisiooni võlg laste ees

Mul on üks põhimõtteline küsimus Eesti telekanalitele: miks jätate praeguse põlvkonna lapsed ilma Disney multifilmidest? Ma võin küll eksida (vabandused), aga minu meelest ei ole viimase kümne iseseisvusaasta jooksul meie telekanalitest mitte ühelgi korral Disney filme näidatud. (Ma ei pea siin silmas neid, mida Disney kompanii tänapäeval toodab, vaid ikka klassiku enda autoriteoseid.)

Ajab vahel lausa oksele, kui sageli igasuguste ebardlike ja vägivallatsevate lõustadega laste ajusid loputatakse! Siin ei ole muidugi süüdi ainult Eesti kanalid, sest nüüd on ju enamikel võimalus vaadata ka Cartooni ja teisi. Cow and Chicken; Johnny Bravo; PowerPuff Girls; Stop the Pigeon; Sheep in the big City; Ed, Edd, Eddy jt. mõjuvad kindlasti hästi “viljastavalt” laste vaimsele arengule.

Ent mida pakuvad meie enda telekanalid? Dexteri laboratoorium; Vapperhiir; Tom Sawyeri seiklused ja Simpsonid. Valik missugune! Õigemini — üks totrus ajab taga teist. Nõukogude ajal näidati vähemalt Nu pogodi-d. “Disnikaid” sai tol ajal Soomest vaadatud. Nüüd ei tule neid enam ka sealt. Kui seda TRENDi laiendada ka kooliharidusele, siis tuleks kirjandusklassika õppekavadest maha arvata ning selle asemel kohustuslikus korras Delfi kommentaare lektüüriks anda…

Mis puutub TV-programmidesse üldse, siis see on pikem teema ja ka juba mõningast käsitlemist leidnud. Mainin siiski, et minu arvates võtavad kahetsusväärselt suure osa eetriajast enda alla seebikad, politseisarjad ning märulifilmid. Tegelikult on see ju lausa publiku alahindamine — justkui eesti inimene enam muud ei suudaks vastu võtta kui käsitööd. Suudab küll! Ka head kunsti suudab. Olgu selleks siis Walt Disney “Bambi” või mängufilmidest “Forrest Gump” või “Georgica”. Elu on läinud liiga kollaseks.

Ma loodan, et minu mõtteavaldust juhtub lugema mõni teleboss ja võtab kuulda. Et ei kasvaks üles inimesi, kes pole kokku puutunud W. Disney loominguga. Uskuge, seda on väärt meist igaüks! Kuna lapsed on ju kõigele eriliselt vastuvõtlikud ja oma “lemmikuid” igati matkida püüavad, siis selliste värdjalike filmide näitamine, nagu näit. Dexter või Simpsonid, on neile lausa kuritegu. Keda me siis kasvatame? Kas värdjaid, — või ikkagi harmoonilise mõtlemisega inimesi? Riiklikus mõttes peaks tellimuse esitama ikka viimastele…

Kommentaaride hulgast oleks tore leida ühtlasi nende inimeste mõtteid, kes ise lastega tegelevad.