Teismeline tüdruk väiksemale õele: "Sõbranna kutsus mind jooma. Tule ka!"
Palju on räägitud sellest, et eestlased joovad palju ja seda häbematult isegi enne rooli minemist. On tehtud üleskutseid, reklaame ja teavitustööd, et seda muuta. Seda nii täiskasvanute kui laste puhul. Öeldakse, et kõik algab kodust. Aga kui paljud noored tegelikult üldse teadvustavad endale seda, mida kodus räägitakse, kui oma maailm otsib kuuluvust ja lahedust?
Te võite jahuda oma armsatele võsukestele palju tahes, et joomine on paha ja sellega kaasneb hulk probleeme. See jutt lastakse kõrvust mööda. Ikka ja jälle on oluline see, mida arvavad ja teevad emast-isast nooremad seltskonnakaaslased. Vanemad kipuvad tähtsaks saama üldiselt siis, kui 20 kukub ja reaalne täiskasvanuelu koputab uksele.
"Mu sõbranna kutsus mind täna jooma," teatas umbes 14-15-aastane tütarlaps oma umbes 10-aastasele õele rõõmsas meeleolus. "Tule ka kaasa!" Väikene õde vastas seepeale, et tema ei taha, kuid vanem õde ei leppinud selle vastusega ja käis ikka peale, toonitades, et tema ju jooma ei pea.
Ma leian, et see on tõsine mõtlemise koht, millist eeskuju annavad noored ise veel noorematele, kellele on tegelikult kodus õpetatud, mis on õige. See pole mingi ulmejutt, vaid reaalsus, mida kohtasin isiklikult. Vanemad üksi ei saa kõiges süüdi olla, kui nad isegi ei tea, mis toimub neist kaugemal.
Kui paljusid lapsi on mõjutanud teised noored, kellega kontaktis ollakse, ja kui palju nende tegemistest tegelikult teatakse? Kurb oli igal juhul sellist juttu kõrvalt kuulata.
Hea lugeja, mida arvad sina? Kui palju saavad vanemad tegelikult teha, kui halba eeskuju võetakse pigem endast paar aastat vanematelt noortelt? Avalda arvamust aadressil rahvahaal@delfi.ee või kommentaariumis!
