Tegelik elu Eesti kõige karmimas vanglas

 (113)
Tallinna Vangla
Foto: DELFI

Uuest Viru vanglast kirjutas meile vang, kelle sõnu võib, aga ei pruugi uskuda. Kirjutajat on neli (!) korda karistatud kelmuste eest. Samas on kirja sisu selline, et valeväited justkui ei annaks midagi, pigem riskiks kirjutaja juhtkonna pahameelega.

„Viru vanglas on loodud tugevdatud valvega sektsioonid E-7 ja E-8. Nii töötajad kui kinnipeetavad kutsuvad neid osakondi Supermax’iks. Siia on kokku korjatud „ohtlikumad” kinnipeetavad. Vangla ei põhjenda, miks keegi siia paigutati.”

„Siin on selliseid inimesi väga palju, kellele Eesti meedias palju leheruumi kulutatud. Ütleme siis nii, et kes jooksnud läbi organiseeritud kuritegevuse veergudelt. Aga ka neid, kes vähegi julgevad oma õiguste eest vanglas seista. Alla 30-aastast kinnipeetavat siin pole. Ametnike mõistes siis tegijad. Antud hetkel elame nagu kalad konservikarbis.”

„Sektsioonisisene liikumine on ööpäevas lubatud ainult neljaks tunniks. Selle ajaga peavad jõudma 36 kinnipeetavat ühe trenažööriga treenitud. Trenažöör on selline …naiste variant. Väike ja õrn. Aga siin on mehed, kelle õlavarre ümbermõõt on 57 sentimeetrit. Kahju muidugi, et trenažöör kohe esimesel nädalal katki läks ja siis kaks kuud remondis oli…”

„Selle nelja tunni jooksul peaks jõudma televiisorit vaadata ja mängida lauamänge, lugema päevalehte (mida antakse üks) ja teha oma telefonikõned. Kogu seda tegevust tehakse nii-öelda päevaruumis, mis suuruse poolest on 4x8 meetrit. Telefoniga rääkides üldiselt ei kuule kõnet, sest kõik toimub sellisel väiksel alal. Televiisori ja trenažööri vahemaa on üks meeter. Televiisori ja telefoni vahe on 7 meetrit. Õhku pole päevaruumis absoluutselt ja veel eriti selle nelja tunni ajal, kui on vaba liikumine. Selle nelja tunni jooksul peame jõudma edastada kõik märgukirjad, avaldused ja suhtlema kontaktisikuga. Üldiselt väldib kontaktisik sel ajal liikumist.”

„Igasuguse tegevuse leidmine kinnipeetavatele on selles osakonnas välistatud. Murru vanglas sain vähemalt iseseisvalt õppida. Siin on see keelatud. Raamatuid enam ei tohi saata. Vangla ise ei suuda tegevust pakkuda, sest sotsiaalprogrammid on läbitud ja õppida koolis midagi pole. Tööle ja avavanglasse ei lubata.”

„Sellise subkultuurilise käitumisega „taasühiskonnastatakse” meid. „Suunatakse” õiguskuulekale käitumisele ja „täidetakse” vangistuse eesmärke. Mind ennast on ähvardatud pidevalt igasuguste asjadega ametnike poolt, aga tahan siit normaalse inimesena naasta tavaellu ja provokatsioonidega kaasa ei lähe.”

„Eriti kurjaks teeb, kui näen teiste sektsioonide kinnipeetavaid väljas spordiplatsil palli mängimas. Teades, et neil on distsiplinaarkaristusi ja paljudel probleeme narkootiliste ainete tarbimisega. Meie käime värskes õhus väikses boksis. Peaspetsialist ütles, et tehke kambris kätekõverdusi. Jõusaali kasutamine on üldse keelatud. Kellele see tehtud on, ma ei tea.”

„Üldiselt on kinnipeetavast loodud üldpilt, et on narkar ja omab kuus klassi haridust. Kuigi vahel tahaks küsimärgi alla panna paljude ametnike harituse. See on kõva press, mis on peale pandud, aga kahjuks tehakse seda inimväärikust alandavalt. Me ju peame siit tavaellu naasma. Individuaalsed täitmiskavad on paljas sõnakõlks. Kui ise tegevust ei otsi, siis võid mädaneda. Keegi seda ei paku. Tere tulemast Euroopa vangla.”

Loe Ekspressist edasi