Teenusmajanduse Koda: Eestis peab toimima talente eelistav migratsioonipoliitika
Teenusmajanduse Koda ja FinanceEstonia on ettevõtjaid ühendavad organisatsioonid, mis seisavad targa majanduse eest. Usume, et Eesti majanduse tulevik seisneb tarkade teenuste osutamises, mitte odaval tööjõul põhinevas allhankes. Arvestades Eesti majanduse ja ettevõtete väiksust, on siia vaja appi tuua erinevate valdkondade (tipp)spetsialiste ja välisinvestoreid, kes aitaksid ettevõtlusel kasvada ja muutuda rahvusvaheliseks. See ei tähenda meie arvates massilist sisserännet, vaid eelkõige tugeva tausta ja teadmistepagasiga välismaalasi, kes Eestis töötades või siia investeerides loovad arvestatavat lisandväärtust.
Enamasti ei ole ettevõtetel vaja sadade või tuhandete kaupa sama valdkonna tippspetsialiste, vaid üksikuid teemat sügavalt tundvaid eksperte. Eesti ei ole seni seadnud majanduspoliitiliselt ühtegi sektorit eelisarendatavaks, mistõttu ühe või teise sektori spetsialistide ja kapitali kasvu ette prognoosida ei oska.
Teenusmajanduse Koda ja FinanceEstonia on oma ettepanekutes näinud ette migratsioonipoliitika, mis eelistab talente (tööjõud, mis teenib vähemalt kahekordset või kõrgemat Eesti keskmist palka) ja kapitali (load ettevõtluseks), mis siia majandusse ka reaalselt investeerib. Eesmärk on targa majanduse toetamine ja kasvatamine.
Seetõttu näeme oma esitatud ettepanekutel järgmisi mõjusid:
Eesti majanduse konkurentsivõime kasv.
Seda just rahvusvahelise kapitali ja tippspetsialistide suurema kaasamisvõimaluse kaudu. Mõlemad toovad kaasa rahvusvahelist teadmist, võrgustiku, kontaktid ja kiirema jõudmise kliendini. Lähema viie aasta jooksul ei ole näha massilist talentide või kapitali sisserännet, kuna Eesti majandus ei suuda masse vastu võtta. Talendid ja kapital ei otsi sissepääsu mistahes Euroopa riiki, vaid sissepääsu nendesse riikidesse, mis pakuvad piisavat väljakutset ja palka talentidele ning atraktiivseid investeerimisvõimalusi kapitalile. Eesti pakkumine on võrreldes enamiku sihtgrupi riikidega madal (algusjärgus).
Eesti hariduse rahvusvahelistumine.
Eesti noored on suundumas õppima välisriikide ülikooli, mis vähendab meie ülikoolide õpilaste arvu ja kahandab konkurentsivõimet. Tuues Eestisse välisüliõpilasi, muutub haridus rahvusvahelisemaks. Hindame, et paljud välisüliõpilased leiavad lõpetamise järel tööd Eesti ettevõtetes või aitavad välisriikides töötades kaasa Eesti ettevõtete või hariduse ekspordile.
Kõrgem maksulaekumine.
Tark tööjõud tasub riigieelarvesse makse oma kõrgelt palgalt, mis tähendab, et suureneb laekumine riigieelarvesse. Kõrgema palgaga tööjõud ka tarbib rohkem, mis on omakorda aluseks nii maksulaekumistele (aktsiis, käibemaks jm) kui niiöelda teenindussektori (juuksurid, söögikohad ja muu sarnane) kasvule. Sisserände soodustamine Eesti keskmisest enam tasustatud töökohtadele maandab ka hirme immigrantide tekitatud tulevasest koormusest meie sotsiaalsüsteemile.
Suurem tööhõive kogu Eesti majanduses.
Väliskapital ja välistalendid aitavad kaasa selle osa majanduse turgutamisele ja kasvule, milleks Eestil hetkel oskusi või kapitali ei ole. Väga lihtsustatult aitab üks (rahvusvaheline) tootedisainer luua tehasele ekspordivõimelised tooted, vajaliku võrgustikuga müügimees sõlmib vajalikud kokkulepped, investor annab puuduva kapitali ja suurel tehasel on tööd. Kui näiteks müügimehe leidmiseks võimalusi ei ole, võib terve ahel katkeda. Selliseid näiteid on Eesti väikeste ettevõtete pinnalt reaalses elus palju.
Esitame siinkohal veel omapoolsed murekohad seoses kehtiva välismaalaste seadusest tuleneva elamislubade andmise korra kohta.
Väliskapital ehk elamisload ettevõtluseks
Põhiküsimuseks on näiteks elamisloa andmise ja pikendamise otsuste tegemise hinnangulisus. Näiteks, elamisluba ettevõtluse jaoks saab anda muuhulgas kui selliselt aidatakse “oluliselt” kaasa Eesti majanduse arengule. Tõstatame sellise hinnagulisuse teema, mis võib saada aluseks subjektiivsele käitumisele ja otsustamisele. Ettepanek oleks, et ametnikul peaks olema ees kriteeriumid, mille abil ta saab määratleda, kas on tegemist olulise panusega Eesti arengu jaoks või mitte. Antud kriteeriumid peavad olema kooskõlas Eesti riigi prioriteetsete arendavate valdkondadega ja kriteeriumid peavad olema võimalikult läbipaistvad, andmaks selget sõnumit Eestit keskkonnana kaaluvatele investoritele, talentidele ja ka nendega Eestis seotud osapooltele (sh tööandjad, ülikoolid, teenuse osutajad).
Teeme ettepaneku defineerida täpsemad investeeringute kriteeriumid, mis loovad eelduse elamisloa ettevõtluseks taoltemiseks. Investeering tuleb teha minimaalseslt seaduses nõutavas summas (praegu 65 000 eurot) kas:
- Uude või olemasolevasse Eestis registreeritud ettevõttesse, mille kaudu luuakse täiendavaid töökohti või makstakse Eesti riigile makse. Töökohtade arv, mida luuakse või hoitakse tuleb eraldi kokku leppida (ettepanek 5 töökohta). Maksusumma arvestab kõiki riigile makstavaid tarbimisega mitteseotud makse, sh tulumaks, sotsiaalmaks (ettepanek summa osas - 5 keskmise palgaga töötaja aastane sotsiaalmaksufond);
- Kinnisvarasse Eestis – kas otseinvesteeringuna või tütarühingute kaudu (viimasel juhul tekivad jooksvad maksukohustused tütarfirmasse);
- Eesti ISINiga kaubeldavasse investeerimisinstrumenti (võib olla investeerimisfond, kaubeldav väärtpaber).
Tähtajaline elamisluba ettevõtluseks väljastatakse välismaalastest investoritele võimaldamaks vaba ligipääsu oma ettevõtetele ja investeeringutele, muutmaks seeläbi atraktiivsemaks Eesti investeerimiskliimat ja suurendamaks Eestisse tehtavaid otseinvesteeringuid. Kui on tegemist elamisloaga ettevõtluseks, tuleks omistada väiksem tähtsus ettevõtja Eestis viibimise kohustusele ja seada primaarseks kapitali kaasamine ja reaalne ettevõtte käivitamine.
Kaasaja maailmas ei veeda aktiivsed ettevõtjad üheski riigis, sh oma kodakondsuse riigis, sageli enam kui poole ajast. Teeme ettepaneku vabastada isik, kellele on antud elamisluba ettevõtluseks, nõudest viibida Eestis enam kui 183 päeva aastas. Isikul jääb kohustus demonstreerida, kus ta viibib Eestis elamise ajal – tal peab olema ette näidata kas püsielukoht (omandus või üürileping) või peab olema pikaajaline kliendileping ööbimisteenust osutava asutusega. Sellise elukoha demonstreerimisel saab ta taodelda eemalviibimiseks luba.
Oluline on seada Eesti riigi jaoks sobivaks ja soovitavaks tunnistatud investeerimisnõude täitmine primaarsemaks võrreldes Eestis elamisega. Seda ootust toetavad inimeste liikuv eluviis ja kaasaegse tehnoloogia (sh Eesti ID kaardiga kaasnevad ettevõtluse teenused) võimalused. Ühtlasi takistab Eestis viibimisekohustus Euroopa Liidu raames tagatud liikumisvabadust, mis on ebaproportsionaalne saavutatava eesmärgiga. Eesti on väga väike turg ning enamus ettevõtjaid näevad Baltikumi või isegi Euroopat ühtse turuna. Lisaks tuleks kaaluda isiku viibimis- ja elamiskoha kui tingimuse ebaproportsionaalsust juhul kui ettevõtja (Eestis registreeritud juriidilise isiku) peamine tegutsemiskoht on Eesti, aga juhtorgani liige ja osanik peavad maailmas müügitööd tehes ringi reisima, et Eestis tegutsev juriidiline isik saaks töötajatele palka maksta ning kasumit teenida.
Määramatlemaks olulisust Eesti majandusele teeme ettepaneku võimaldada elamisloa taotlejale või tema esindajale (nt. tööandja) tulla vastutava ameti (MKM või PPA) juurde nõustamisele, et arutada ettevõtja investeerimisplaanide ja Eesti riigi arengu jaoks oluliseks peetavate kriteeriumide kokkusobivust ja nende võimalikku kohandamist.
Dokumentide sisseandmine
Kõigile Eestis õiguslikel alustel viibivatel isikutele tuleks võimaldada anda elamisloa taotlused sisse ka Eestis. Mitte nõuda dokumentide sisseandmiseks erilist viisa tüüpi.
Peame oluliseks sarnase kohtlemise põhimõtet – kui teha muudatus ühes elamisloa kategoorias, siis võimalusel rakendada sarnast põhimõtet ka teistes kategooriates. Näiteks teemad, mis seonduvad suhtluskeele, digitaalse foto esitamise võimaldamise, legaalse sissetuleku tõendamise asendamisega varade kriteeriumiga jm.
Välistalendid ehk elamisluba töötamiseks
Järgida tuleks kõigis välistöö temaatikat puudutavates õigusaktides selget ja üheselt mõistetavat definitsiooni, mis kirjeldab Eestisse oodatud välistalenti. Majandusharude ülese lahendusena soovitame selleks kasutada Eestis teenitava brutopalga alampiiri: reaalselt makstav ja maksustatud palk peegeldab avatud turumajanduses töötaja poolt loodavat lisaväärtust. Sisserände soodustamine Eesti keskmisest enam tasustatud töökohtadele maandab ka hirme immigrantide tekitatud tulevasest koormusest meie sotsiaalsüsteemile.
Elamis- ja tööloa protsessi tasuks lihtsustada selliselt, et välistalent asub legaalsetel alustel tööandja juures tööle ja elamisloa taotlus esitatakse peale tööleasumist
Elamisloa pikendamine peaks käima senisest lihtsamani (nt sarnane protsess nagu on hetkel EL kodanike puhul – uus ID migratsiooniametist), mille kohaselt ei peaks tööandja uut konkurssi korraldama, kui olemasoleva töötaja elamisluba kord aegub, ning töötukassa 3-nädalast otsimisnõuet järgima. Juba riigis viibivale ja head tööd tegevale spetsialistile on ebakindlust tekitav või lausa solvav, kui tema täidetud töökohale korraldatakse regulaarselt uusi konkursse.
Lihtsustada tuleks korda, kus tööloa alusel teatud perioodi töötanu saaks lihtsustatud korras elamisloa ka ettevõtjana, juhul kui ta soovib teda Eestisse toonud palgatöö järel jätkata Eesti majandusse panustamist luues oma firma.
Tasuks Loobuda välistalendi abikaasale esitatavast piisava sissetuleku tõendamise nõudest. Isiku, kes tuleb Eestisse tööle nö eksperdi elamisloa alusel, sissetulek peab olema niikuinii juba teatud suuruses ning tegelikult ei oma varasem sissetulek sellisel juhul üldse tähendust, kuna abikaasa elama asumisel võib ta Eestis tööle asuda ja elatist teenida.
Mõistlik oleks loobuda ka välistalendi Eestisse saabumise eelsest elukoha olemasolu nõudest, sest esiteks on VMS kohaselt üürilepingu sõlmimine isikuga, kellel ei ole elamisluba, karistatav. Teiseks on välismaalastel niikuinii kohustus hiljemalt 1 kuu jooksul peale Eestisse saabumist registreerida oma elukoht.
Kahtlemata tuleks leida võimalusi probleemiks kujunenud välistöötajate perede integreerumisraskuste lahendamiseks. Üheks komistuskiviks välismaistele töötajatele, kes tulevad Eestisse koos perega, on lasteaiakoha või võõrkeelse koolikoha leidmine. Probleemiks on olnud nii kohtade saadavus kui hind.
Veel on tarvis viia välistööjõuga seotud taotluste menetlus ettevõtjapõhiseks – st koondada ühe ettevõtjaga seotud taotluste menetlemine ühe ametniku kätte vähendamaks igakordset bürokraatiat haldusorganiga suhtlemisel ja pidevat vajadust üle seletada konkreetse ettevõtte tegevuse spetsiifikat.
Sarnaselt viisataotlusega tuleks võimaldada elamisloa taotluste vastuvõtmist lepingu alusel ka mõne teise Euroopa Liidu või Schengeni riigi esinduses või Eesti aukonsuli poolt. Samuti võiks eelmainitutel olla ka elamisloakaardi väljastamise õigus. Kuni elamisloa taotlusi võtab vastu ning väljastab vaid Eesti välisesindus, tekib sageli probleeme potentsiaalsete töötajate siiatoomisel Araabia, Aasia või Ladina-Ameerika riikidest (nt India, Pakistan, Brasiilia, Argentiina jne), kus Eesti esindused puuduvad või asuvad taotlejast mitmete lennutundide kaugusel.
Kirja koostasid:
Kaidi Ruusalepp, Teenusmajanduse Koja tegevdirektor
Mae Hansen, FinanceEstonia tegevdirektor
Kristel Meos, FinanceEstonia rahvusvahelise privaatpanganduse töögrupi juht
