Tasuta ühistransport ei muuda midagi
Peamiselt kardetakse asotsiaalide ja lärmavate noortekampade pealetungi. Arvan, et see hirm on alusetu ja johtub pigem inimeste naiivsusest kui reaalsetest oludest. Kes kasutavad peamiselt ühistransporti? Vaesemad ühiskonnakihid: pensionärid, aga neile on sõit niigi tasuta; tudengid, need aga on läbi aegade moodustanud ühe ärksama ja ühiskonnateadlikuma kihi ja seega ilmselt busse-tramme prügikastidena kasutama ei hakka ja autota inimesed, kellest suurem hulk on vaesed, kes ei jaksa endale autot lubada ja mugavad, kes ei näe auto omamisel mõtet. Sekka peoga turiste, koolilapsi ja mõned õnnetud muponaudid.
Asotsiaalide pealetungi vastu kõneleb kõige kaalukamalt argument, et neid on praegugi ühistranspordis üsna vähe. Kuigi ettekujutus kodutust või joodikust, kellel oma perenimigi meeles pole ja keda laialdaselt tuntakse lihtsalt Tõugu või Petsi nime all ning kellel seega trahvidest sooja ega külma pole (kuidas sa teed trahvi inimesele, kes oma perenime keeldub ütlemast ja kellel dokumente pole?), on pisut ülepaisutatud (paljudel kodutudel on dokumendid ja isegi pangakonto - kust mujalt [töövõimetus]pensioni kätte saada?), ei takista ühiskonnast tõepoolest täiesti irdunud isikul ükski põhjus praegu trollis soojas magada. Ettekujutus, et mingi paarikümneeurone trahv häirib või pärsib kodanikku, keda ei häiri ka enda korduvalt täislastud, jalas kõdunevad püksid, on justnimelt naiivne. Paljudel asotsiaalidel on tuhandetesse eurodesse küündivad võlad linna ees, aga kuna kohtutäitur peab elatismiinimumi arvele jätma, ei lähe see paljudele korda. Tühja koha pealt midagi võtta ei ole.
Ühistransporti igapäevaselt kasutajad võivad ka kinnitada ilmselt, et vähemalt kord päevas võib oma reisidel kodutud või purjus inimest näha ka praegu. Pole ebatõenäoline, et nende protsent mingil määral suureneb, aga ettekujutus mobiiilseteks kodutute varjupaikadeks muutuvatest trollidest on alusetu. Lahendus aga lihtne - tuleb muutuda ise pisut vastutustundlikumaks. Pole raske anda sõidukijuhile teada häirivast reisijast. Kaasreisijaid häiriv, joobes või määrdunud kodanik kuulub väljatõstmisele ka praegu ja selles osas ei muutu midagi. Samuti pole raske helistada politseisse, teatada kellaaeg ja liini number ning lasta "parm" lõpp-peatusest kinnimajja viia. Iseasi, kas seda viitsitakse. Kõõritatakse niisama, huuled torus, ja rutatakse koju jõudes kommentaariumidesse ja foorumitesse postitusi tegema.
Invasiooni vastu kõneleb ka asjaolu, et enamik asotsiaalseid inimesi, eriti pudelikorjamisest elatuvaid, elavad mõttelistes tsoonides. Valesse tsooni sattudes võib peksa saada ja oma tsoonist lahkudes võivad võõrad käed prügikastides tühja töö teha. Kodutu (või lihtsalt asotsiaali, kes näiteks ühistule astronoomilisi võlgasid kasvatab) elu pole enamasti niisama istumine - kuidagi on vaja midagi süüa ja juua (eriti seda), saada. Selle nimel tuleb aga kerjata, korjata pudeleid, teha juhutöid. Tartus on hea vaadata, kuidas suviti turu ees mehed nagu kanad õrrel reas istuvad ja ootavad lahket kutsujat - kes puid laduma, kes peenart kaevama. Vähemalt paar aastat tagasi oli see nii. Ja kui on, kus istuda niisama, siis istutaksegi seal, mitte ei ronita ühistransporti, kus sooja eest tuleb igasuguste sekeldustega kõrget lõivu maksta.
Arvata aga, et pensionärid (kes nagunii tasuta sõidavad), tööle ruttavad pereemad või (alg)koolilapsed saadud võimust joobuvad ja istmeid põletama hakkavad ning juuatäis peaga trollis oksendama, on alusetu. Samuti on noortekampadel palju mugavamaid kohti, kus istuda ja "seltsielu" elada.
Vaesematele peredele võib aga kokkuhoid ühistranspordi pealt olla märgatav. Kolmeliikmelises peres (ema, isa, kolm õpilast) tähendab see kvartalis kokkuhoidu üle 170 euro. Paljudele on see peaaegu terve kuu söögiraha.
Ainus probleem, mis Tallinna ühistransporti ohustab, on ajale jalgu jäämine ja ebapiisavus. Tallinnas puudub metroo, ometi pole Tallinn Helsingist enam nii oluliselt väiksem. Samuti kasvavad Tallinna ümber väikesed linnakud, suburbia. Linna mõtteliselt poolitav, näiteks Piritalt läbi Mustamäe-Kristiine Nõmmele suunduv liin oleks hädavajalik. Pisut aitaks ka trammiliinide laiendamine. Juba praegu võtab Mustamäelt või Haaberstist kesklinna sõitmine oma 35-40 minutit, mis saab rahvaarvu kasvades? Ja küll ta kasvab, kui mitte etniliste eestlaste (on selline loom üldse olemas?) arvelt, siis sisserändajate (ja ega nemadki tulemata jää). Piritalt Nõmmele või Laagrisse, mis on kujunenud juba Tallinna eeslinnaks, pääsemine on aga omaette logistiline vägitegu.
