Tasuline kõrgharidus hiilib edasi

Tee tarkuse varasalvedeni ei nõua mitte üksnes hoolt ja püsivust, vaid üha rohkem ka raha.

Haridusministeeriumiga läbirääkimistesse asunud ülikoolide esindajad ennustavad, et sel suvel kahaneb riigieelaveliste tudengikohtade arv veel pisut ja üliõpilastel tuleb oma õppekulud ise katta.

Tallinna Pedagoogikaülikoolis õpib juba praegu 51 protsenti tudengeist raha eest. Kui Tartu Ülikooli statsionaarsed ja Avatud Ülikooli tudengid kokku liita, siis 17 000st peab maksma 7000. Tartu Ülikooli õppeosakonna juhataja Ülle Hendrikson ennustab, et alates uuest õppeaastast kahaneb riigitellimus veel pisut.

“Väga optimistlik ei saa olla, et ta suurenema peaks hakkama. Pigem riigieelarvenumbreid vaadates haridus- ja teadusministeerium püüab natuke tagasi tõmmata haridus- ja koolitustellimust ja juhtub seesama, mis juhtus 2002. aastal,” ütles Hendrikson.

Riiklikul tagasitõmbumisel on oma piirkiirus — üle kümne protsendi riiklikult tellitud kohtade arv aastaga väheneda ei tohi. Kõrgkoolides tervikuna on praegu veel ülekaalus riigieelarvelised kohad ja haridusministeeriumi kõrghariduse talituse peaekspert Tiia Kurvits loodab, et riigi osalus ei vaju allapoole.

“Seda me püüame igal juhul vältida, et jälgida välja kuulutatud protsenti, et vähemalt 50 protsendile keskooli lõpetajatest tagada riiklikult finantseeritud õppekohad kõrghariduse tasemel,” kõneles Kurvits.

Üks eluala, mida riik edaspidi vähem vajab, on pedagoogid.

“On määratletud ka need õppesuunad, mida me loeme kahanevateks. Nende suundade hulka kuuluvad ka õpetajakoolitus ja kasvatusteadused, mille põhjuseks on ka vähenev laste arv koolis,” selgitas Kurvits.

Tallinna Pedagoogikaülikooli akadeemiline prorektor Heli Mattisen protestib, et küsimus pole ainult õpetajates. Kasvatusteadusi kõrvale jättes väheneb ka riigi nõudlus sotsiaaltöötajate ja eripedagoogide järele. Veelgi enam, ka prioriteetsetel arengusuundadel on tema hinnangul tellimuse juurdekasv üsna väike.

“Haridusministeerium enda kureeritava valdkonna eest eriti hästi ei seisa. Küll aga on kasvavateks valdkondadeks kuulutatud bioteadused, keskkonnakaitse ja arvutiteadused ja tehnika,” rääkis Mattisen. “Siin toimub teatav suurenemine, kuid see suurenemine ei ole kuigi massiivne. Me räägime siin paarist-kolmest, mõnikord ka kümnest kohast, mitte enam,” selgitas akadeemiline prorektor.

Ühes aspektis on küsitletud optimistlikult üksmeelel — mullused segadused koolitustellimusega ei kordu. Käimasoleva õppeaastaga läks nii, et haridusministeerium teatas oma tellimusnumbrid alles siis, kui vastuvõetud olid juba poolteist kuud koolis käinud.