"Mind häirib väga. Olin ausalt öeldes päris hädas, kui sealt sõitsin, silmadel oli lausa valus. Kes oli küll see "geenius" ja sellise lolluse sinna püstitada lasi. Okei, reklaam, aga valgus võiks ikka tuhmim olla, sealt need "paugud" tulevadki," kirjutas üks tartlane selles grupis.

"Suure maanteede ääres olevad reklaamplakatid peavad seaduse järgi olema piisavalt kaugel, et mitte häirida autojuhte. Meil aga paigaldatakse selline vilkuv sähviv asi kesklinna, kuidas selline asi lubatud on," ei suuda teine tartlane uskuda.

Kui õhtul seal kandis jalutada ja Kvartali omas mingisugune kollane reklaam särama lööb, siis on seda jalakäijanagi valus vaadata," nendib kolmas kodanik.

Linna ekraanid OÜ tegevjuhi Peeter Merivälja sõnul oli tõesti teema üleval eelmistel nädalatel, sest probleeme oli ekraani ereduse anduritega. Nende firma vastutada on just juhte enim häiriv Tasku keskuse ees asuv ekraan.

"Ekraani ereduse andur on seade, mis vastavalt välitingimuste valgustugevusele reguleerib ekraani eredust - see seade ei töötanud nii, nagu oleks pidanud. Täna oleme reguleerinud ekraani ereduse kellajaliselt, see tähendab, et ekraan läheb eredamaks/tumedamaks vastavalt kellaajale ja ereduse probleemi ei tohiks olla," selgitas Merivälja ja tema sõnul ei tohiks eredusega enam probleeme olla.

"See ekraan on seal aastast 2010 ja see on esimene kord kui midagi sellist on juhtunud. Väga vabandan kõigi liiklejate ees, keda liigne eredus häiris," ütles Merivälja Delfile.

Seadus ei reguleeri, probleemide menetlused keerukad

Tartu Linnavalitsuse avalike suhete osakonna meediaspetsialist Helle Tolmoffi sõnul tuleb ekraane paigaldades linnavalitsusega kooskõlastada ning ning püstitamiseks esitada ehitusteatis, ehitusprojekt ning ehitise valmimisel kasutusteatis.

"Linnavalitsus on juhtinud ekraaniomanike tähelepanu ekraanivalguse liigsele eredusele, mis ilmnes pimeda aja saabudes, ja omanikud on ka reageerinud ning eredust vähendanud. Hindamaks liiklusohutust, on linnavalitsus kaalunud ka liikluspolitseilt eksperthinnangu tellimist," sõnas Tolmoff, et kodanike nurinaga ollakse kursis ja sellega tegeletakse.

Hetkel on ekraanide valgus linna avalikus ruumis reguleerimata ala ning Eesti seadusandluses saab ekraani omanike menetleda ehitusseadustiku paragrahvide alusel. "Menetlused on keerukad, kuna valgusekraanide häirivuse hindamisel on palju subjektiivsust (Korrakaitseseadus küll keelab avalikus kohas teist isikut oluliselt häirivate valgusefektide tekitamist, kuid kuni kehtestatud norme ei ole, tuleb häirivuse hindamisel lähtuda keskmise taluvuslävega isikust, mis on aga subjektiivne)," rääkis Tartu linnavalitsuse esindaja, miks on ekraanidega seotud teemad keerukad.

"Probleem on olemas ning neid on lahendatud jooksvalt koostöös reklaamivaldajaga. See probleem vajab üleriigilist regulatsiooni st seadust. Eestis on reguleeritud müraga seotud küsimused, mille riiklikku järelevalvet teostab Tervisekaitse, võib olla peaks ka valgusreostatus kuuluma Tervisekaitse pädevusse," sõnas Tolmoff Delfile.

1. jaanuaril 2017. a jõustuva atmosfääriõhu kaitse seaduse eelnõu algsesse versiooni oli sisse kirjutatud ka valgusreostuse käsitlus, kuid hilisema arutluse käigus jäid nimetatud sätted seadusest välja. Tartu linna hinnangul oleks riigi tasandil antava valgusreostuse õigusliku regulatsiooni järele otsene vajadus. Tegemist peaks olema just üleriigilise ühetaolise regulatsiooniga.