Tarmo Miilits: Olgem rahulikud ja vaoshoitud
Eesti politsei teeb omalt poolt kõik, et rahumeelsed meeleavaldused kulgeksid suuremates linnades vaoshoitult.
Senised meeleavaldused on kulgenud valdavalt rahulikult. Kas politseil on põhjust olla kõrgendatud valmisolekuks võimalike rahutuste pärast? Kas isikkoosseisu on puhkuselt tagasi toodud?
Sõnavabadus on Eestis kui demokraatlikus riigis iga inimese põhiõigus. Piketid, meeleavaldused ja avalikud koosolekud on lubatud ja ka normaalne nähtus.
Meeles tuleb pidada, et avalikust koosolekust tuleb ette teatada, tagamaks tulemuslikumalt korda. Avaliku koosoleku toimumisest või selle korraldamise soovist tuleb eelnevalt kohalikule omavalitsusele või politseile teada anda. Teatamise vajaduse tingibki politseile esitatud nõue tagada koosolekutel, meeleavaldustel avalik kord ja nende ürituste rahulik toimumine.
Politsei töötab oma tavapärases töörütmis. Jälgime ühiskonnas toimuvat nagu ikka ning oleme valmis vajadusel sekkuma. Suuremaid avalikke koosolekuid on Eestis ennegi peetud ning politsei tegutsemise põhimõtted peaksid inimestele teada olema. Avaliku korra ja inimeste turvalisuse tagamiseks jälgib politsei toimuvat ning sekkub, kui on konflikti oht.
Kõigil on õigus rahumeelselt meelt avaldada, ohustamata sellega teisi.
Mitu politseipatrulli on praegu tänavatel? Kas politsei on võimalikeks korrarikkumisteks valmis? Kelle poolt võiks neid eelkõige karta?
Politseipatrulle on tänavail samapalju kui tavapäraselt ehk ööpäevas keskmiselt sada patrulli üle Eesti. Politsei on omalt poolt valmis igasuguste korrarikkumiste ärahoidmiseks, kuid tänane teave suuremat ohtu ei ennusta.
Nii et üleskutse kõigile inimestele kogu Eestis — kui soovite meelt avaldada, tehke seda rahulikult ja vaoshoitult. Oluline on emotsioonidega mitte liialdada, hoidumaks mõtlematutest tegudest ja võimalikest soovimatutest tagajärgedest.